Eesti-Läti koostöö enne Teist maailmasõda

kaardile

1938

1930. aastate lõpul olid Balti riigid sattunud välispoliiilisse isolatsiooni - Rahvasteliit oli kaotanud igasuguse mõjujõu, ükski välisriik polnud Baltikumist sedavõrd huvitatud, et nende iseseisvuse pärast riskida konflikti sattumisega ja sõjalise Balti liidu loomine oli läbi kukkunud. Kujunenud olukorras jäi Baltimaile vaid üks võimalus: üritada Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel laveerides vältida halvimat. Taolise taktika loogiliseks sammuks oli Eesti, Läti ja Leedu neutraalseks kuulutamine 1938. aastal, mida tehti Skandinaaviamaade eeskujul. See samm oli aga peamiselt deklaratiivne, kuna Balti riikidel puudus nagunii reaalne jõud erapooletuse kaitseks.

Lätit ja Eestit käsitleti Euroopas 1930. aastate lõpul kui Saksamaa mõjusfääri kuuluvaid riike. Kui Eestis nägid mõningad ringkonnad, eriti kõrgemad sõjaväelased, tõepoolest Saksamaas väiksemat ohtu kui Nõukogude Liidus, siis Lätis eelistati tavaliselt Berliinile Moskvat. See tegi keerulisemaks Eesti-Läti koostöö, mida veelgi süvendas nende autoritaarseks muutumine: kui demokraatlikud riigid jagavad reeglina samu väärtusi, siis autokraatsete riikide omad kipuvad reeglina erinema.

Juba 1936. aasta mais teatas Hitler isiklikult Eesti saadikule Berliinis, et Saksamaa võib kasutada Nõukogude Liidu ründamisel Balti riike platsdarmina. Sama aasta detsembris teatas NSDAP Välisameti juht Alfred Rosenberg sama Läti saadikule. Nii pigem saksameelse Eesti kui ka pigem Nõukogude Liidule toetuva Läti poliitikud pidasid aga otstarbekaks reageerida Saksa valitsuse ettepanekule sõlmida mittekallaletungilepingud.

Läti tõstatas sõjalise koostöö küsimuse veelkord 1939. aasta 17. septembril, pärast Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimist ning Teise maailmasõja algust. Läti saadik Tallinnas, Vilis Šumanis rääkis vestluses välisminister Karl Selteriga Eesti-Läti sõjalise koostöö väljavaadetest. Selter informeeris sellest koheselt Johann Laidoneri, kes pidas aga sõjalist liitu lõunanaabriga perspektiivituks. Laidoner hindas Läti sõjaväejuhtkonda liialt Saksa-vaenulikuks, aga tegi ikkagi Läti sõjaministrile Jānis Balodisele ettepaneku kohtuda 20. septembril Valgas. Läti ütles kohtumisest ära, tuues põhjenduseks, et see võiks ärritada Nõukogude Liitu ja Saksamaad.

Kiaupa, Zigmantis; Mäesalu, Ain; Pajur, Ago, Straube, Gvido. Baltimaade ajalugu. Tallinn, 1999
Vahtre, Sulev. Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu, 2005
XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. I osa, 1900-1940. Eesti entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 2002

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kivid
  • NB
  • nool