Eesti-Läti piiritüli lahendamine

kaardile

juuli 1920

Juba märtsi lõpul toimus komisjoni esimene nõupidamine, mille ajal olevat olnud „kogu Valga linn jalul ning ootanud põnevusega oma saatuse kohta otsust; nõupidamise hoonet ümbritsenud päev otsa tihe rahvahulk". Algselt moodustati segakomisjon, mille etteotsa asus Briti kolonel Tallents (fotol). Sellest algas aga avaliku arvamuse üleskütmise uus etapp: vastaspoolt rünnati avalikult ning igal võimalikul moel demonstreeriti enda õigusi Valgal linnale.

Algselt palus Tallents kummalgi poolel kanda kaardile piir merest kuni Pihkva kubermanguni viisil, mil seda sooviti näha. Varsti veendusid aga kolonel ning tema abilised, et mingi mõistlik kompromiss poolte vahel on võimatu. 20. maiks oli peakomisjoni töö jooksnud ummikusse ja tehti vaheaeg, mida kasutasid inglased konkreetse olukorraga tutvumiseks kogu piiri ulatuses. Juunis jätkas peakomisjon taas tööd ning vihaselt põrkasid kokku Eesti ja Läti pool, tõestades võidu enda ajaloolist õigust Valgale ja osa linna vallutamisel Punaarmee käest.

1. juulil tegi Tallents avalduse, milles konstanteeris, et „arvesse võtmata rahvuslist tunnet, mis vaidlusi ärataks, on see küsimus tõesti raske probleem, ning füüsiliselt on võimatu täiesti õiglast ja rahuldavat otsust leida." Kohe seejärel kuulutati aga välja otsus Valga jaotamisest: suurem osa sellest läks Eestile, väiksem osa Lätile. Linnast, mis oli olnud suure ja võrdlemisi jõuka Liivimaa kubermangu raudteede ja maanteede sõlmpunkt, sai nüüd kaks suurema tähtsuseta ja väikese elujõuga piirilinna. Ülejäänud piiri osas kuulutati otsus välja 3. juulil, aga sellegagi ei jäänud eestlased rahule, leides, et mitmed vallad on ebaõiglaselt Lätile antud.

Tegelikult polnud inglaste otsusega rahul ei eestlaste ega lätlaste pool ning järgnes lausa protestitorm, milles rünnati kolonel Tallentsit. Protestisid ka Eesti ja Läti valitsused. Siiski jäi nn Tallentsi joon riigipiiride aluseks, ehkki vastastikuste läbirääkimise tulemusel tehti edaspidi mitmeid korrektiive. 1920. aasta ei lahendanud tegelikkuses Eesti-Läti piirikonflikte ja kahe naaberriigi vahel jäi piiriküsimus valusaks veel mitme aasta vältel.

Kiaupa, Zigmantis; Mäesalu, Ain; Pajur, Ago, Straube, Gvido. Baltimaade ajalugu. Tallinn, 1999
Ant, Jüri. Eesti 1920: iseseisvuse esimene rahuaasta. Tallinn, 1990

Foto:http://wwx.valgamaalane.ee/050705/gfx/401442c929df6522a_1.jpg

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kivid
  • NB
  • nool