Landeswehri sõda ja Vabadussõja lõpp

kaardile

juuni 1919

Saksa ja Eesti vägede kohtumisel Võnnu (Cēsise) all püüdis kumbki pool säilitada saavutatud positsioone ning nõudis vastaspoole tagasitõmbumist. Olukorda raskendas tõsiasi, et Eesti oli sõlminud lepingu Ulmanise valitsusega ning ei tunnistanud võimu üle võtnud saksameelse Niedra kabinetti. 19. juunil murdis Landeswehr Võnnu all lätlaste kaitsest läbi. Vaid Eesti vägede saavumine võimaldas pärast neljapäevast võitlust minna üle vastupealetungile. Pärast Võnnu lahingu võitu ja linna vabastamist jälitasid eestlased koos Läti üksustega sakslasi kuni Riia eeslinnadeni. Alles Läti pealinna all sõlmiti vaherahu, mille kohaselt pidid Saksa väed Lätist lahkuma ning võimule naasis Ulmanise valitsus.

Juulist oktoobrini valitses Baltikumi rinnetel suhteline vaikus, alles sügisel algas Antanti riikide ühise väejuhatuse suurejooneline plaan enamlaste kukutamiseks Venemaal, millesse kuulus loomulikult eelkõige ka Latgale alade vabastamine Punaarmeest. Lääneriikide heakskiidul formeeriti Kuramaal ja Leedu loodeosas Vene valgete Läänearmee, mille formaalseks juhatajaks oli vene polkovnik Pavel Bermondt-Avalov. Enamluse kukutamine hakkas aga ohustama Balti riikide suveräänsust, sest Vene impeeriumi taastamise järel polnuks Eesti ja Läti iseseisvust usustavasti tunnustatud.

Läänearmeelased riisusid Läti elanikkonda ning ei allunud tsiviilvõimude korraldustele. Bermont-Avalov alustas 8. oktoobril ka sõjategevust Läti Vabariigi vastu ja vallutas pool Riia linna Väina lõunakaldal. Ulmanise valitsus pöördus seejärel abipalvega Eesti ja ka Leedu poole. Viimane kartis suhete halvenemist Saksamaaga ja keeldus igasugusest toetusest, eestlased saatsid aga Riiga kaks soomusrongi. Nii alustas Läti armee 11. novembril pealetungi ja puhastas kogu Väina lõunakalda vaenlastest, kandes lahingutegevuse üle Leedu territooriumile. Novembri lõpul sekkus sõtta ka Leedu, andes Läänearmeele mitu tugevat lööki. Võitlused lõpetas Antanti sõjalise missiooni sekkumine, kelle korraldusel viidi Bermondt-Avalovi väe riismed Baltikumist välja.

Nõukogude Venemaa oli juba 1919. aasta septembril sondeerinud pinda rahukõnelusteks Balti riikidega. Eesti vaherahu enamlastega jõustus 3. jaanuaril 1920. aastal. Samal päeval alustas Läti rahvavägi 20 000-mehelise Poola armeekorpuse toetusel uut pealetungi, mis vabastas enamlastest kogu Latgale. Pärast seda sõlmiti 1. veebruaril Moskvaga vaherahu. Eesti sõlmis 2. veebruaril Venemaaga Tartu rahu, Läti läbirääkimised venisid aga pikale ning rahu sõlmiti alles 11. augustil. Nende lepingutega saavutasid Balti riigid enda iseseisvuse tunnustamise de jure.

Kiaupa, Zigmantis; Mäesalu, Ain; Pajur, Ago, Straube, Gvido. Baltimaade ajalugu. Tallinn, 1999
Vahtre, Sulev. Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu, 2005


 

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kivid
  • NB
  • nool