Punaarmee pealetung ja Landeswehri sõja algus

kaardile

jaanuar 1919

Balti riikide rahvusvaheline seisund oli 1918. aasta lõpul aga äärmisel ebakindel. Compiegne'i vaherahulepingus nõuti küll, et Saksamaa kindlustaks Ida-Euroopa okupeeritud rahvaste enesemääramisõiguse, aga samas pidasid Antandi riigid Baltikumi Venemaa osaks. Balti riikide iseseisvust ei tunnustanud ka Nõukogude Venemaa, kinnitades, et nende maade seaduslikuks valitsuseks on enamlaste saadikute nõukogud.

13. novembril tühistas Vene valitsus Saksamaaga sõlmitud lepingud ja alustas ettevalmistusi pealetungiks lääne suunas. Rünnak, mille eesmärgiks oli maailmarevolutsiooni vallandamine, ohustas eelkõige Baltimaid, kuid kuna Punaarmee oli kõikjal seotud Vene kodusõjaga, saadeti lääne suunas suhteliselt väikesed jõud.

Lõuna-Eestis ja Lätis ei avaldatud Punaarmeele esialgu mingit vastupanu, sest Saksa väejuhatus takistas rahvuslike relvajõudude loomist ning andis linnad vastupanuta Punaarmeele. Nii langesid Eestis Võru, Valga ja Tartu. Edaspidi pöördus Punaarmee lõunasse, liikudes üle Valmiera ja Cēsise Riia suunas. Samal ajal lähenes Punaarmee Läti pealinnale ka idast, läbi Latgale. 3. jaanuaril 1919. aastal Riia langes ning Läti Ajutine Valitsus asus ümber Liepājasse.

Läti ja Eesti rahvuslikud valitsused jätkasid aga Punaarmee pealetungi ajal riikluse kindlustamist, pöörates eriti tähelepanu kaitsevõime tugevdamisele. Eestis peatati Punaarmee edasitung aastavahetusel ja 6. jaanuaril 1919. aastal algas rahvaväe vastupealetung.

1. veebruariks paisati enamlased Eesti piiridest välja. Eestlaste pealetung kergendas oluliselt Läti olukorda, sundides Punaarmee juhatust koondama lisajõude Eesti vastu.

Samal ajal suurenes aga Saksamaa huvi Baltikumi vastu. Veebruaris saadeti vabatahtlikest koosnevale Rauddiviisile ja kohalikest baltisakslastest moodustatud Landeswehrile abijõudusid ning kõik enamlaste vastased jõud, ka Läti üksused, allutati sakslaste juhtimisele. Peagi korraldasid baltisakslased riigipöörde ja Ulmanise valitsus eemaldati võimult. Saksa kindral von der Goltz moodustas uue, saksameelse valitsuskabineti. Siiski oli Läti Ajutine Valitsus jõudnud aluse panna rahvuslikule Põhja-Läti Brigaadile ning sõlmida eestlastega lepingu selle formeerimiseks Eesti pinnal.

Otsustav murrang enamlaste vastases sõjas (Vabadussõjas) toimus 1919. aasta mais, mil Eesti väed tõrjusid enamlased Velikaja jõe taha, vallutasid Pihkva ja murdsid koos Põhja-Läti Brigaadiga Alūksne piirkonnas, jõudes Väine jõeni. Kindral von der Goltzi alluvuses tegutsevad saksa-läti üksused vabastasid aga 22. mail Riia. Jägnevalt oleks pidanud toimuma kogu Läti territooriumi Punaarmeest vabastamine, aga vallandus Landeswehri sõda.

Kiaupa, Zigmantis; Mäesalu, Ain; Pajur, Ago, Straube, Gvido. Baltimaade ajalugu. Tallinn, 1999
Vahtre, Sulev. Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu, 2005

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kivid
  • NB
  • nool