Sotsialistlike ideede levik

kaardile

1903

20. sajandi algul oli eesti ühiskond tervikuna valitsuse ja baltisaksa aadliga opositsioonis. Domineerivad politilised voolud olid mitmesuguste erikujude ja varjunditega rahvuslus ja sotsialism.

20. sajandi esimestel aastatel, mil hakkasid ilmuma „Teataja" ja „Uudised", muutus ajakirjanduspilt tundmatuseni. Nende radikaalsete ja eel- või prosotsialistlike väljaannete olemasolu ning „sulesõjad" lehtede vahel andsid tunnistust ühiskonna politiseerumisest.

20. sajandi alguses elavnes aga Eestis sotsialistlik liikumine, mis tugines peamiselt suurettevõtete tööliskonnale, üliõpilastele ja koolinoortele. Sotsialism oli ainus õpetus, mis lubas kiiresti lahendada kõik põletavad probleemid, vabastada töörahvs igat liiki rõhumisest ja ebavõrdusest ning luua uue õiglase maailmakorra. Sotsialistidel oli eriarvamusi taktikalistes ja organisatsioonilistes küsimustes ning selles, kuidas konkreetselt lõppsihile jõuda. Sotsialismi ja töölisliikumise rahvusvaheliselt üles kerkinud probleemid kajastusid nii või teisiti ka Eestis, kuigi hiljem ja mitte nii teravalt. 20. sajandi alguses domineeris Eesti sotsialistide lektüüris mitte enam saksa, vaid vene kirjandus. Viimase ideede levikut Eestis soodustasid venestamisega kaasnenud mõneti parem keeleoskus ja vene haridus.

Sajandivahetusel olid suuremates Venemaa tööstuslinnades, sealjuures ka Tallinnas, tekkinud juba väikesed sotsialistlikud tööliste organisatsioonid. Kuna Venemaal oli tekkinud ka mitmeid rahutusi sotsialistlikult meelestetud üliõpilaste seas, saadeti viimaseid tihti välja Balti provintsidesse, kus nad asusid õppima peamiselt Tartusse. Ülikoolilinnas alustas tegevust põrandaalune sotsiaaldemokraatlik ring Borba, kuhu kuulus ka hulgaliselt eesti sotsiaaldemokraate Sellisest olukorrast otsustasid kinni haarata Mihkel Martna ning teised sotsialistliku liikumise eestvedajad, et viia enda ideoloogia massidesse. Töölisliikumine võttis ühe enam omaks poliitilisi nõudmisi.

1902. aastal ühendasid Mihhail Kalinin (fotol), Friedrich Eduard Leberecht jt sotsialistid Tallinna marksistlikud töölisringid ja panid sellega aluse illegaalse Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP, asutatud 1898. aastal) Tallinna organisatsioonile eesotsas Tööliste Keskringiga.

Seejärel tekkisid parteiorganisatsioonid ka teistes linnades. 1904. aastal loodi VSDTP Tallinna Komitee, mis koosnes valdavalt haritlastest. Ülevenemaalise ja rangelt tsentraliseeritud põrandaaluse partei koostisosadena võtsid nad omaks VSDTP põhikirja ja programmi, strateegia ja taktika. Peeter Speek ja Mihkel Martna asutasid 1903. aastal Tartus sotsialistliku sihiga ajalehe „Uudised", mis oli tol ajal kõige vasakpoolsem legaalne ajaleht Eestis. Selle ümber koondusid nn föderalistlikud sotsiaaldemokraadid, kes polnud rahul VSDTP tsentristliku joonega.

Kõigi sotsialistide lähemaks eesmärgiks oli Vene isevalitsuse kukutamine relvastatud võitluse (rahvaülestõusu) teel, kaugemaks eesmärgiks aga sotsialism, ekspluateerimise ja eraomandi kaotamine. Tsentralistid tuginesid Marxi ja Lenini õpetusele ja järgisid rahvusküsimustes internatsionalismi põhimõtteid, fõderalistid pidasid aga seevastu oluliseks rahvuslikku fenomeni: nad propageerisid sotsialismi ja rahvusluse sünteesi, rõhutasid autonoomia ja föderalismi printsiipide rakendamise vajadust Venemaa riikliku korralduse reformimisel ja sotsiaaldemokraatliku partei ülesehitamist. Nad pooldasid ideelist tolerantsust ja plurarismi, partei juhtimise demokraatlikke meetodeid.

Arenemine suurejooneliste maailmaideoloogiate, sealjuures eelkõige sotsialismi suunas, oli revolutsioonieelsetel aastatel Eestis silmnähtav, ent poliitilist massiliikumist proletariaadi õiguste tagamise poolt ning ekspluateerimise vastu ei tekkinud. Polnud suuri tööstustööliste streike ega agraarrahutusi; ühiskonnaelu kulges 20. sajandi alguses üsna rahulikult ja stabiilselt.

Vahtre, Sulev (toim.) et al. Eesti ajalugu. V, pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu, 2010
XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. 1. osa, 1900-1940, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2002
Zettenberg, Seppo. Eesti ajalugu. Tallinn, 2011

Foto: http://www.ohtuleht.ee/174635

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kohus
  • kool
  • mõis
  • NB
  • nool
  • rong
  • sild
  • ülikool