Alaealiste tööjõu reglementeerimine

kaardile

1884

Lääne-Euroopa riikides, kus laste tööd käsitlev seadusandlus sai alguse 1870-80. aastail, oli laste tööpäeva pikkuseks enamsti 6, noorukeil 10-11 tundi. Venemaal võeti alaealiste tööd piirav ja reguleeriv seadus vastu 1882. aastal. Peterburi ja Balti kubermangude vabrikutööstuse spetsiifika võimaldas ulatuslikku naiste ja alaealiste rakendamist - peamiselt tegeleti Eesti suurimates ettevõtetes kangatootmisega, mis ei nõudnud väga suurt füüsilist jõudu ega vastupidavust.

Kreenholmi töölistest moodustasid kuni 17-aastased 1879. aastal koguni neljandiku. 13-14 aastased noorukid töötasid päevas üle 12 tunni, lisaks rakendati neid öötööl ja koolis käisid vaid vähesed. Kõige raskem oli Peterburi kasvatusmajast toodud vaeslaste olukord, keda hoiti kinnistes kasarmutes, toideti ja riietati halvasti ning sunniti kurnavale tööle.

1. maist 1884. aastal jõustunud seadus alaealiste töökorralduse kohta keelas alla 12-aastaste laste töölevõtu ning 12-15-aastaste rakendamise üle 8 tunni päevas ning kõigil terviskahjustavatel töödel, samuti öötööl, pühapäevadel ja pühadel. Seaduse täitmist hakkas kontrollima loodav vabrikuinspektsioon. 12. juunil 1884. aastal avaldati ka pigem soovitusliku iseloomuga 12-15-aastaste koolikorralduse seadus, mille kohaselt õppivate alaealiste tööaeg tohtis kesta üldse vaid 6 tundi päevas.

Seadused nägid ette kõigile lastele teatava koolihariduse andmist. Töölislaste koolikorraldus erines päevakoolide süsteemist, kuid oli Baltikumis üsna heal järjel. Juba 1872. aastal olid alaealistele töölistele mõeldud pühapäevased kursused või koolid olemas iga maakonnalinnas, Tallinnas tegutses 4-klassiline pühapäevakool Kanuti gildi ja teine kool Toomkildi juures. Sindis töötas kool juba 1837. aastast.

Omalaadsete seas olid tuntumad Kreenholmi Manufaktuuri koolid: 1862. aastast alates hakkas Narvas tööle kaks erakooli - üks vene, teine eesti õpilaste jaoks. Koolid olid tasuta ning nelja-aastase õppeajaga kool oli kohustuslik kõigile Kreenholmis elavatele 8-12-aastastele lastele.

Ehkki koole, kus õppida, töötavatel ja vaestest perekondadest pärit lastel leidus, seda võimalust täielikult ei kasutatud. Kiire sissetuleku lootuses vanemad lapsi kooli eriti ei sundinud, vahel koguni ei lubanud. Samuti oli töötava alaealise tööpäev eduka õppimise jaoks liialt pikk ja kurnav.

Vahtre, Sulev (toim.) et al. Eesti ajalugu. V, pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu, 2010

 

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kohus
  • kool
  • mõis
  • NB
  • nool
  • rong
  • sild
  • ülikool