Damerow organiseerib orduvastast koalitsiooni

kaardile

1395

Tartu piiskop Dietrich Damerow, kes algselt oli ordu ja peapiiskopi konflikti suhtes olnud tagasihoidlik, sai pärast peapiiskop Sinteni tagandamist opositsioonileeri autoriteetseimaks meheks, kelle tegevusele aitasid suuresti kaasa Riia uue peapiiskopi Wallenrode ja viimase vasallide vahel puhkenud vastuolud. Suur osa vasallkonnast, eriti need, kes pärinesid vanematest ja mõjukamatest suguvõsadest, avaldas vastupanu, andmata truudusvannet uuele maahärrale. Wallenrode sõjajõud okupeerisid seepeale allumatute vasallide linnused ja osa läänimehi põgenes, leides varju Tartu piiskopkonnas.

Piiskop Damerow, kes tundis end oma piiskopkonnas, kus tema poolt olid toomkapiitel, rüütelkond ja linn, üsna kindlana, pidas ordu suurte sõjajõudude vastu võitlemiseks siiski tarvilikuks välisabi otsimist. Selles ilmutas ta sealjuures erakordset energiat ja diplomaatilist osavust, kasutades ära ka enda keisri õukonnas töötamise ajal kogutud kogemusi ja kontakte. Ta pöördus koguni Inglise kuninga Richard II ja tolle abikaasa Anna poole ettepanekuga võtta Tartu piiskopkonna Inglismaa kaitse alla - sellest katsest ei tulnud peamiselt geograafilise distantsi tõttu küll midagi välja. Suuremate tagajärgedega oli Damerowi ühendus Mecklenburgi hertsogiga, kelle ta orduvastasesse leeri tõi.

Mecklenburgi pikalevenivat sõja Taani vastu peeti mereröövlite, nn vitaalivendade abil, kelle arv kiiresti suurenes. Seetõttu kujunes elu kogu Läänemerel ja selle rannikul äärmiselt ebakindlaks. Juba 1392. aastal olid vitaalivennad hakanud kimbutama ka Liivimaa rannikut, põhjustades suurt kahju eeskätt linnadele. Mecklenburgi hertsogi ja Damerowi vahel sündis aga kokkulepe: liidu kinnitamiseks pidi Tartu piiskopi järglaseks saama Mecklenburg-Stargardi hertsog Albrecht. Kui viimane kaupmeheks rõivastunult 1395. aasta suvel Ojamaa ja Tallinna kaudu Tartusse saabus, valiti ta seal piiskopi koadjuudoriks (abiliseks-järglaseks).

Ühtlasi asus piiskop Damerow ühendusse Pommeri-Stettini hertsogiga, kellelt ta palus, et Riia peapiiskopi järglaseks valitud Otto tuleks oma sõjaväega Tartusse, mida plaaniti muuta orduvastase koalitsiooni keskuseks. Selle kava teostamiseks oli aga vaja Poola-Leedu nõusolekut, mille alasid Pommeri-Stettini sõjavägi läbima pidi. Vastava leppe alusel saabuski hertsog Otto oma vägedega 1395. aasta novembris Tartusse. Koalitsioon ordu vastu laienes ja ohustas tõsiselt selle poliitilist positsiooni Liivimaal.

Kruus, Hans (toim.) et al. Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg. Tartu, 1937
Pullat, Raimo. Tartu ajalugu. Tallinn, 1980
Pullerits, Heivi (koost.) Tartu. Ajalugu ja kultuurilugu. Tallinn, 2005


 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • nool
  • ring