Riia toomkapiitel inkorporeeritakse paavsti käsul ordusse

kaardile

1393

Saksa ordu esimeseks oluliseks ülesandeks oli aga Riia peapiiskopi poolt Roomas algatatud protsessi lõpuleviimine. Selleks tegi ordu laialdasi ettevalmistusi: hankis soodsaid tunnistusi peapiiskopkonna vasallidelt, palkas endale hea prokuraatori, keda varustas põhjaliku informatsiooni ning üksikasjalike instruktsioonidega ning - mis kõige tähtsam - suurte rahadega. Kuigi ordu olukord oli protsessi alguses suhteliselt raske, saavutati peagi suurt edu. Erilise tähtsusega olid suured rahasummad, millega suudeti mõjutada paavsti ja kardinale, kellele anti ka Riia peapiiskopkonna tulud.

1393. aasta sügisel järgnes paavst Bonifatius IX poolt rida otsustavaid samme, mis tähistasid ordu võitu. Saksa ordule andestati kogu tema senine omavoliline käitumine Riia peapiiskopkonna ja selle juhi suhtes, peapiiskop Sinten viidi aga enda seniselt ametikohalt Aleksandria patriarhiks, mis oli küll äärmiselt auväärne tiitel, aga millega reaalsest olukorrast tulenevalt - Aleksandria oli ju moslemite võimu all - mingit valdust ega reaalset võimu kaasas ei käinud. Riia peapiiskopiks määrati ordu kandidaat Johann von Wallenrode (1393-1418), äsjasurnud kõrgmeistri vennapoeg.

Juba sama aasta lõpul astus uus peapiiskop Saksa ordusse, teostades niiviisi enda peapiiskopkonna inkorporeerimise vaimulikku rüütliordusse. Paavsti kinnitas Saksa ordule Liivimaal ka samasugused laialdased õigused nagu olid selle teisel harul Preisimaal, kus kohalikel piiskoppidel mingit reaalselt võimu polnud ja nad allusid peaaegu täielikult ordu ülemvõimule. 1394. aasta märtsis määras paavst, et keegi ei tohi edaspidi saada Riia peapiiskopkonna toomhärraks, astumata Saksa ordusse, ja kui enamik sealseid toomhärrasid on juba ordus, lakkab Riia toomkapiitel olema augustiinlik ja hakkab sõltuma ordu ülemvõimust. Kõik need korraldused tähendasid Riia peapiiskopkonna inkorporeerimist Saksa ordusse, mis oli nüüd saavutanud kindla hegemoonia Liivimaa poliitiliste võimude keskel.

Kruus, Hans (toim.) et al. Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg. Tartu, 1937
Pullat, Raimo. Tartu ajalugu. Tallinn, 1980


 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • nool
  • ring