Eesti vapp iseseisvusperioodil

kaardile

1918

12. aprillil (ukj 30. märtsil) 1917. aastal kinnitas Vene Ajutine Valitsus autonoomse Eestimaa kubermangu. Kuna sel ajal vappide kasutamisele suurt tähelepanu ei pööratud, siis seni ainult Põhja-Eestit hõlmanud Eestimaa kubermangu kolme leopardse lõviga vapi kasutamine laienes kogu Eestile.

24. veebruaril 1918. aastal kuulutati Tallinnas välja iseseisev Eesti vabariik. Riik võis alustada reaalset toimimist pärast üheksa kuud kestnus Saksa okupatsiooni.

Eesti riigi esimeseks vastupidavuseprooviks kujunes novembri lõpul alanud Vabadussõda. Sel ajal kasutati iseenesestmõistetavalt ajalooliselt kujunenud vapilõvisid Eesti väeosade pitsatites, sõjaväelaste käiseembleemidel ning auastet tähistavatel tärnidel. Heraldilise asjatundmatuse tõttu võeti aluseks Tallinna linnavapil kujutatud leopardid.

Riigivapi ametliku kinnitamise venimise algatas rahvusromantiline kunstnik Kristjan Raud, kes leidis, et heraldilised lõvid/leopardid ei sobi rahvuslik-demokraatliku riigi vapile. Järgnevalt korraldati mitu vapivõistlust, milledele laekunud tööd olid erineva kunstilise tasemega ning riigivapiks sobimatud. Läbi mitmete vaidluste ja arutluste jõuti 19. juunil 1925. aastal nii kaugele, et II Riigikogu kinnitas riigivapiks kolme leopardiga kuldse kilbi.

Riigivapil oli kaks kuju. Tammeokstest pärjaga suurt vappi kasutati riigi üldvapina. Pärjata vapiga tähistati valitsusasutusi ning see oli Eesti Vabariiki tähistavaks detailiks erinevatel ametimärkidel ning embleemidel. Leopardidele ametlikult allegoorilist tähendust ei omistatud, küll aga seostati neid Kalevipoja koertega või eestlaste vabadusvõitlusega 13. sajandil, 1343. aastal Jüriöö ülestõusuga ning 1918-1920 toimunud Vabadussõjaga.

„Riigi Teatajas" vapiseaduse avaldamiseks ei olnud valminud kohane vapietalon ja selle olevat teinud üks valitsusametnik. Kuna temal puudus kunstiline ettevalmists, siis ametlik riigivapp omandas näiliselt ebasümmeetrilise kilbi ja kohmakalt kujundatud leopardid. Hiljem püüdsid kunstnikud Günther Reindorff ja Paul Luhtein vappi korrastada, kuid uue võimaliku vapietaloni kinnitamise lükkas edasi 1940. aastal alanud Nõukogude okupatsioon.

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • ring