Valmivad „Kevade“ ja „Viimne reliikvia“
1969
1969. aastal valmis kaks Eesti filmikunsti tippteost, mis mõlemad esilinastusid 1970. aastal. Nedeks olid Arvo Kruusemendi „Kevade" ja Grigori Kromanovi „Viimne Reliikvia", millel õnnestus valitsevat ideoloogiat täiesti vältida.
„Kevadest kujunes koheselt üks Eesti kultusfilme. See oli Arno Kruusemendi esimene filmitöö, ühtlasi ka tema esimene film Oskar Lutsu teoste ekraanitriloogiast („Kevade", „Suvi" ja „Sügis"). Kuna Kruusement kasutas filmis lapsnäitlejaid, kes oma eheduses saavutasid režissööri oskuslikul juhendamisel hea tulemuse, pääses see film igasugustest võrdlustest omaaegsete kuulsate teatri-Tootside, teatri-Teelede, teatri-Arnode ja teatri-Kiirtega. Publiku huvi filmi vastu oli iseenesestmõistetavalt erakordne. Kolmest „Kevade" osatäitjast - Laanemetsast, Lepast ja Lutsepast - said hiljem professionaalsed näitlejad.
1970. aasta märtsis esilinastus eelneval aastal valminud „Tallinnfilmi" mängufilm „Viimne reliikvia" Eduard Bornhöhe jutustuse „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad" ainetel. Stsenaristiks oli Arvo Valton, režissööriks Grigori Kromanov, operaatoriks Jüri Garšnek ja kunstnikuks Rein Raamat. Kultusfilmiks kujunenud „Viimse reliikvia" kohta ütlesid selle loojad, et see on iseseisev ekraaniteos, kuhu Bornhöhe raamatust on võetud üksikuid seiku ja motiive.
Filmis pole taotletud tolle ajajärgu (16. sajandi) suurte ja keeruliste ühiskondlik-poliitiliste protsesside laiaulatuslikku edasiandmist, tegu on lihtsalt romantilise looga kartmatust vabast mehest Gabrielist (Aleksander Goloborodko) ja kaunist Agnesest (Ingrida Andrīna). Ülimalt populaarseks said Paul-Eerik Rummo loodud laulutekstid ning nende sõnadele Uno ja Tõnu Naissoo poolt loodud viisid.
Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. III osa, 1961-81. Eesti entsüklopeediakirjastus, 2006
Fotod: http://3.bp.blogspot.com/_pl7qa_aykAc/TSwENa1nD7I/AAAAAAAAACI/biwyH-FVuTM/s1600/cp489_kevade.jpg
http://s.ohtuleht.ee/multimedia/images/000009/CB891F3A-F947-4239-8758-C6C2F45BBF99.jpg