Uue põlvkonna saabumine Eesti filmi

kaardile

1961

1960. aastal valmis 49 000 rubla maksma läinud film „Näitleja Joller", mis oli nii Eestis kui ka kogu Nõukogude Liidus esimene telemängufilm. 1961. aastal esilinastus Moskvas aga kogu maailma esimene panoraammängufilm „Ohtlikud kurvid", mille režissöörideks olid Juli Kun ja Kaljo Kiisk. Seda Tallinn Kinostuudio ja „Mosfilmi" koostööna valminud linateost on sageli nimetatud komöödia „Vallatud kurvid" panoraamvariandiks, mida see tegelikult pole. „Ohtlikes kurvides" on pisut muudetud sisu, tegelaskujusid ja nimesid. Eestis seda filmi tol ajal veel aga vaadata ei saanud, sest puudus panoraamekraaniga kino.

1950. aastate lõpul ja 1960. aastate alguses tulid stuudiosse „Tallinnfilm" tööle esimesed eriharidusega töötajad - nii insenerid kui ka dokumentalistid ja mängufilmide tegijad - kes olid lõpetanud Moskva või Leningradi kõrgkooli. Dokumentaalfilmi viljelejatena alustasid Reet Kasesalu, Valeria Anderson, Andres Sööt ja Hans Roosipuu, mängufilmi uute jõududena saabusid Jüri Müür, Leida Laius, Kaljo Kiisk, Arvo Kruusement, Grigori Kromanov ja mitmed teised.

Sedavõrd suure hulga dokumentalistide ja mängufilmitegijate üheaegne tulek Eesti filmindusse mõjutas tugevasti nii dokumentalistika kui mängufilmi taset ning peagi võis rääkida eesti rahvusliku filmikunsti taastekkest. Nii dokumentalistide koolkonna parimates filmides kui ka mängufilmides („Ühe küla mehed" (1961), „Jääminek" (1962), „Jäljed" (1963), „Põrgupõhja uus Vanapagan" (1964)) ilmnes oskus teha üldistusi ja avada inimeste sisemaailm, filmides täiustus pildikultuur.

Kuigi ETV-s oli telefilme tehtud 1955. aastast alates ja „Eesti Telefilmi" märki oli Eesti TV filmitoodangus kasutatud juba 1960. aastate alguses, asutati filmistuudio „Eesti Telefilm" ametlikult alles 1965. aasta mais. 1968. aastal moodustati selle juures ka toimetuskolleegium, kes hakkas kavandama sihipärast programmi. ETV andekate reporterite Rein Karemäe ja Valdo Pandi eestvedamisel tehti dokumentaalfilme, kus tuumakad intervjuud põimusid mõjusa pildikommentaariga. Just dokumentaalfilmist sai Eesti TV peamine mainekujundaja.

Heino Parsi nukufilm „Operaator Kõps seeneriigis" (1964), mille peategelaseks oli pisike filmikaameraga nukk, kes professorist seeneasjatundja loengu peale seeneriiki rändama läheb ning seeni filmima hakkab, lõi Eesti populaarteadusliku nukufilmi. Heino Pars oli õppinud TRÜ-s veterinaariat, ent asunud 1953. aastal tööle Tallinna Kinostuudiosse ja sattunud sealt nukufilmide juurde.

http://www.ef100.ee/index.php?page=102&
http://www.ef100.ee/index.php?page=90&
Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa, 1940-1961. Eesti entsüklopeediakirjastus, 2005

Foto: http://static.neljas.ee/apps/kalev_media/201003/200x200/539999_54929_Operaator_K6ps.jpg

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • maja
  • näitus
  • nool
  • ring