Film 1930. aastate Eestis

kaardile

1930


1930. aastal valmis Eesti esimene helifilm „Kuldämblik", mille autoriteks olid Boris Jaanikost ja Konstatin Märska (pildil) ning peaosi mängisid Olga Torokoff-Tiederberg ja Aleksander Arder. Samal aastal sai teoks ka Eesti filmi esimene rahvusvaheline koostööprojekt, Eesti-Saksa ühisfilm „Kire lained". 1932. aastal jõuti ka esimese Eesti-Soome ühisfilmini, mis kandis pealkirja „Päikese lapsed". 1931. aastal valmis Eesti esimene animafilm „Kutsu-Juku seiklusi", mis oli suuresti inspireeritud Walt Disneyst.

Eesti-Soome koostöös ning üldse Eesti filmikunsti arendamisel on suured teened operaatori, lavastaja ja ettevõtjana Theodor Lutsul. Ta oli iseõppijana filmitegemist uurinud Pariisis ja Berliinis. Eestisse asus ta elama 1926. aastal. Ta oli nii mitmete vaate-, õppe- kui mängufilmide autor, kuulus on tema 1927. aastal valminud film „Noored kotkad." „Päikese lapsed" jäi tema kolmandaks ja viimaseks Eestis tehtud mängufilmiks, sest 1932. aastal siirduski ta elama Soome, kus ta tegutses nii operaatori kui lavastajana.

1930. aastal jõudis Eestis kinolinale esimene värvifilm „Hulkurite kuningas" („Vagabond King"). Tegu oli USA filmikompaniis „Paramount" vändatud melodramaatilise operetiga, mis rääkis prantsuse poeedi Francois Villoni elust, peaosades inglise näitleja Dennis King ja ameeriklanna Jeanette MacDonald, lavastajaks Ludwig Berger. Filmist sai populaarseks Rudolph Frimli laul „Song of Vagabonds". „Vagabond King" oli toodetud Technicolor'i kahevärvisüsteemis, esimeseks Technicolor'i kolmevärvisüsteemis linateoseks, mis pani aluse värvifilmide hulgitootmisele, peetakse filmi „Becky Sharp" 1935. aastast.

Haridus- ja sotsiaalministeeriumi initsiatiivil, kes olid juba 1920. aastate lõpul aktiivselt uurinud rahva huvi hariduslike- ja õppefilmide järele, loodi 1931. aastal sihtasutus „Eesti Kultuurfilm", mis küll seetõttu, et puudus vajalik tegevuskapital, jäi kiratsema. Põhikirja punkte Kultuurfilmi ülesannetes levitamise ja tootmise kohta on sel ajaperioodil tõlgendatud küll rohkem levitamise kasuks, takistuseks tootmisele oli kehv tehniline baas ja ka kinoomanike vastuseis.

Kuni sihtasutuse reorganiseerimiseni 1936. aastal ei ole täpselt teada, kui palju filme sel perioodil üldse filmiti. Filmiarhiivis on säilitamisel üle 30 ringvaate ja vaatefilmi, mille seast väärivad märkimist näiteks Eesti üliõpilaste seltsi lipupühitsemise 50. mälestuspäev, üleriiklikud võimlemis- ja spordimängud Tallinnas, Poola delegatsiooni külaskäik Eestisse ja Soome presidendi P.E. Svinhufvudi visiit. Balti kinoalast koostööd esindab kolmest Balti vabariigi pealinnast tehtud 7-minutiline vaatefilm "Tallinn - Kaunas - Riia". Aastal 1936 leiti, et sihtasutus tuleb ümber organiseerida, kusjuures sihtasutuse tööd asus koordineerima riiklik propagandatalitus.

Poliitilisest propagandafilmist saab Kultuurfilmi puhul rääkida ikkagi alles 1938 aastast, mil president Pätsi tegevused on võrreldes eelmiste aastatega agaralt üles võetud, eriti tema ringreisid mööda Eestit, kus rahvahulgad on teda tervitamas. 1938. aastal tähistati Eesti Vabariigi 20. aastapäeva ja seetõttu oli kogu aastatoodang oluliselt propagandistlikum, sealhulgas filmid „Relvastatud rahvas" ja „Võitluses sündinud, rahus kasvanud".

Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. I osa, 1900-1940. Eesti entsüklopeediakirjastus. 2004
http://www.ef100.ee/Eesti_film_100/Ajalugu.html
http://www.ef100.ee/index.php?page=102&
http://www.ef100.ee/index.php?page=91&
http://www.ef100.ee/index.php?page=90&
Foto: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/47/Konstatin_Marska.jpg

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • maja
  • näitus
  • nool
  • ring