Sindi kalevivabriku omanikuvahetus, kriis ja uus edu

kaardile

1882

Juba 1831. aastal oli Riia suurkaupmees ja -tööstur Johann Christoph Wöhrmann toonud enda kalevimanufaktuuri üle Sindisse, kus see kujunes märkimisväärseks tööstusettevõtteks. Selle tegevuse kõrgperiood langes sõjaväeliste tellimuste tõttu Vene-Türgi sõja aega (1877-78). 1879. aastal ostis tehase Moskva suurkaupmees W. Aue, kes reorganiseeris vabriku 1882. aastal aktsiaseltsiks, mille liikmeteks oli saksa soost kaupmehed ja ettevõtjad nii Moskvast kui Saksamaalt. Omanike vahetusega langes aga kokku uus kriis, mille põhjuseks oli nii vanutamata ja odavamate poolvillaste riidesortide levik kui ka tehnika vananemine ning tootmise ja juhtimise ebastabiilsus. Toodang hakkas ladudesse kuhjuma, tootmist vähendati ja töölisi vallandati. Suur osa neist pudenes laiali üle Eesti.

Juba võeti suund vabriku likvideerimisele, kuid õnneks hakkas kriis enne leevenema, tellimused suurenema ning ka tööliste arv taastuma. 1889. aastal Sindi vabrikasulas korraldatud rahvaloenduse andmeil elas seal 1602 inimest, kellest vabrikus töötas 870 (485 meest ja 385 naist).

1890. aastatel toimus vabriku töös taas tõus. Keskev konjuktuur võimaldas Sindi vabrikul ette võtta masinate moderniseerimise ja abiettevõtete täiustamise. Sindis plaaniti kitsarööpmelise raudteeharu ehitamist Pärnusse, jõe süvendamist ning kalevivabriku kõrvale puuvilla ketrus-, kudumis. ja värvimisvabriku ehitamist

Tõus kestis Sindi vabrikus, nagu teisteski tööstusharudes, kuni sajandialguse majanduskriisini. 1904. aastal töötas Sindi vabrikus 700 inimese ringis, töönädal lühenes neljale päevale ja tööpäev kaheksale tunnile. Kui 19. sajandi teisel poolel oli kohalik kalevitoodang pärinenud peamiselt siinsetel meriinolammastel, siis 20. sajandi alul töötas Sindi ettevõte peamiselt Austraaliast toodud toorvilla kasutades.

Vene-Jaapani sõda (1904-1905) tõi aga jällegi kaasa tulusad riiklikud tellimused. Maailmasõja puhkedes orienteerus Sindi vabrik aga täielikult sõjaväe varustamisele, hakates peenemate kangaste asemel tootma harilikku mundrikalevit.

Vahtre, Sulev (toim.) et al. Eesti ajalugu V. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu, 2010

Foto: http://www.lossiantiik.eu/epood/VP76-Sindi-tehas--kalevivabrik--enne-1940/

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • auto
  • maja
  • ring
  • rong
  • sadam