Hiiumaa Nõukogude perioodil

kaardile

1945

1939. a. Eesti Vabariigi ja NSVL vahel sõlmitud lepingu alusel ehitati Hiiumaale suured kasarmud, rannakaitsepatareid ja nende kindlustussüsteemid Tahkuna poolsaarel, Emmaste lähedal Tohvril, Kärdla lähistel ja mujal. Nende alade eraldamine sõjaväeliseks kasutuseks tõi kaasa ka mitmete hiidlaste perekondade ümberasustamise nende rannikulähedastest kodudest. Suured sõjalised ettevalmistused Hiiumaal, eriti Tahkuna merekindlustuste süsteemi rajamine võimaldasid pärast Natsi-Saksamaa kallaletungi Nõukogude Liidule viimase vägedel Lääne-Eesti saari mõnda aega edukalt kaitsta.

Hiiumaa eraldati Läänemaast 1946. aastal ning sama aasta oktoobris loodi Hiiumaa maakond. 1950. aastatel kuulus saar Pärnu oblasti koosseisu, alates 1959. aastast moodustas see omaette Hiiumaa rajooni, millest pärast Eesti taasiseseisvumist sai Hiiu maakond. Saarel loodi 1948. aastast alates kokku 82 kolhoosi ning kollektiviseerimine toimus samal moel kui ülejäänud Eestis, suuresti mõjutas maarahva sundkoondamist ühismajanditesse märtsiküüditamine.

Küüditamiste käigus deporteeriti Hiiumaalt kokku üle 500 inimese. Märkimisväärset mõju saare rahvastikule avaldas aga tohutu emigreerumine üle mere 1944. aastal, mis näiteks Emmast vallast viis ära umbes viiendiku elanikest. Kahekümne aastaga, alates Teise maailmasõja puhkemisest, kaotas Hiiumaa umbes viiendiku enda rahvaarvust ehk ligikaudu 5300 inimest hukkunute, deporteeritute või üle mere lahkunute näol.

Küll aga saabus Kärdlasse, kus paiknes tankipolk, Vene piirivalve komandatuur ning väike mereväeüksus, palju Nõukogude sõjaväelasi ning nende pereliikmeid, kes peaaegu et kahekordistasid väikelinna populatsiooni. Nõukogude aastail kulges Kärdla areng nagu teisteski Eesti väikelinnades: ehitati palju tüüpprojektide järgi, nii ühiskondlikke hooneid kui ka kortermaju. Tolle aja silmapaistvamateks ehitisteks on Keskväljaku ääres asuv valge sammastega poemaja (nüüd pangahoone) ja kultuurimaja.

Juba 1945. aastal sai Hiiumaa ka regulaarse lennukiühenduse mandriga, mis algselt vedas vaid posti, aga peagi ka juba reisijaid. 1964. aastal kolis lennujaam Käinast oma praegusesse asukohta, Hiiesaare külla.

 

Saar, Endel. Hiiumaa - kiviajast tänapäevani. 2004
Vahtre, Sulev (toim.) et al. Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu, 2005
Eesti ajaloo atlas. Avita, 2006
http://www.eestigiid.ee/?CatID=2
http://aerling.blogspot.com/2011/01/kardla-kunagine-kangrute-linn.html
http://www.kardla-airport.ee/aboutcompany/kardlalennujaamaajalugu

Foto: http://www.mil.hiiumaa.ee/ristna/_ristna_linnak.html

 

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kirik
  • tulease
  • tuletorn