Hiiumaa Vene impeeriumi koosseisus

kaardile

1820

Suur osa Hiiumaa pindalast oli põllunduslikus kasutuses, vaatamata tõsiasjale, et head mulda leidus saarel suhteliselt vähe. Hiidlased olid sunnitud endale kõrvalelatist hankima kalandusest, metsatöödest, ehitustöödest või mujalt. Põllunduse kõrval oli oluline sissetuleku allikas karjandus: peamiselt kasvatati müügiks veiseid ja sigu.

Kärdlas hakkas 1820. aastatel tööle kalevivabrik, mille omanik oli parun Ungern-Sternberg. Töölisi toodi tema mitmetest mõisatest, meistrid peamiselt välismaalt. 19. sajandi kolm viimast veerandit ja 20. sajandi esimesed nelikümmend aastat olid Hiiumaa ajaloos selle kalevivabrikuga selgesti seotud, kuna tegi oli suurima tööstusettevõttega. Esialgu 200 töölisega vabrik laienes kiiresti ning 1845. a. suurenes töötajate arv ligi 450-ni. 1873. a. muutus kalevivabrik osaühistuks - tarvis läks täiendavat kapitali, kuna tulekahju tõttu hävis vana vabrik ja uus hiigelkorpus koos moodsate seadmetega vajas suuri summasid. Tegu oli suurettevõttega mitte ainult Hiiumaa jaoks, vaid kogu Eestimaa mõistes. On arusaadav, et kogu saare majanduselu, samuti haridus- ja kultuuripoliitika sõltus selle gigandi tegevusest.

Hiiumaa saareline eraldatus hakkas aga nõrgenema: Heltermaa ja Haapsalu vahel pandi 1865. aastal käima väike liiniaurik „Progress". 1878. aastal ühendati Hiiumaa ja Saaremaa omavahel merealuse telegraafikaabliga. 1889. aastal ehitati Kärdlasse uus posti- ja telegraafikontor, mis lõpetas kunagise hobupostijaama tegevuse. Mandri-Eesti eeskujul tekkisid ka mitmesugused seltsid: esimestena on mainitud lauluseltse 1859. aastal Reigis ja 1873. aastal Kõpus. 1867. aastal peeti Leigri-Murrol esimene Hiiumaa laulupäev.

1867. aastal rajati ka Hiiumaa neljas kihelkond, Emmaste, saare lõunaosas. Vallakoole oli 1880. aastateks saarel juba 18. Rahvuslik liikumine jäi Hiiumaal aga väga tagasihoidlikuks, aktiivselt ajalehtede tellijaid leidus vähe ning 19. sajandi silmapaistvate eesti haritlaste seas hiidlased samuti ei figureerinud. Küll aga osaleti väga aktiivselt aleksandrikooli jaoks raha kogumise projektis: Kärdla abikomitee kogus elanike kohta Eesti ühe suurimaid summasid ettevõtmise toetuseks. Sajandi lõpus levis Hiiumaal jõudsasti vene õigeusk, 1890. aastal valmis ka kolm ordodoksi kirikut.

Saar, Endel. Hiiumaa - kiviajast tänapäevani. 2004
Elmar, Vrager. Hiiumaa ja hiidlased: ülevaade saarest ja rahvast. Toronto, 1971
Eesti ajaloo atlas. Avita, 2006
http://www.eestigiid.ee/?CatID=2

Foto: http://cache.osta.ee/i/auctions/large/90/df/d3955e6f75a95a464e15acb2dae8df90.jpg


 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kirik
  • tulease
  • tuletorn