Hiiumaa keskaeg

kaardile

1228

Läänemere ristisõdade käigus jäi Hiiumaa lahingutegevusest kõrvale. Saare esmamainimine kirjalikes allikates leidis aga teadaolevalt aset 1228. aastal, mil Saksa kuningas Heinrich (VII) läänistas vastasutatud Saare(-Lääne) piiskopkonna piiskopile Gottfriedile tema valdused, mille osisena mainitakse „insula deserta quae dicitur Dageida" - „tühi saar, mida kutsutakse Dageida". Hiiumaad on tavaliselt nimetatud nimedega Dageida, Dagithi, Dachden, Daghöe või Dagö, mis tähedab päevasaart, heledat, päikeses säravat saart. Kindlasti polnud aga tegu täielikult insula desertaga, sest püsiasustus oli Hiiumaal sel perioodil kindlasti olemas ning 1259. aastast alustati seal Pühalepa puukiriku asemele lausa kivikiriku ehitamist. (fotol Pühalepa Laurentsiuse kirik)

Hiiumaa jaotati Saare-Lääne piiskopi ning Saksa ordu vahel lõplikult 1254. aastal. Maavalduste vaheline piir kulges mööda Vaemla jõge põhja suunas kuni Reigi laheni. Saksa ordule kuulus Hiiumaa ida- ja põhjapoolne osa ning Saare-Lääne piiskopile Lõuna- ja Lääne-Hiiumaa, mis moodustasid suurema osa saarest. Ordu võimukeskus paiknes Pühalepa külas kiriku lähistel, piiskopi oma Alliksaare mõisas, mis asus praeguses Vanamõisa külas. 1254. aasta üriku alusel jäid Hiiumaa alad Saaremaa Pöide ja Karja kihelkondade tagamaaks ning saarlased said õiguse naabersaare alade kasutamiseks. Nii ordu kui piiskopi Saaremaa ja Muhu valdustest rändas ka mitmeid asukaid vastava maahärra aladele Hiiumaal. Ordu aladel loodi Pühalepa kihelkond ning piiskopi valdustes Käina kihelkond.

Hiiumaale jõudsid keskaja vältel, usutavasti peamiselt 14. sajandil, ka rootslased, kelle peamiseks asualadeks kujunesid Pühalepa ja tulevase Reigi kihelkonna alad, vähemal määral ka Lõuna-Hiiumaa. Algselt olid nad kohalikest eestlastest paremas õiguslikus seisukorras, mida kinnitasid mitmed privileegid, aga ajapikku halvenes nende olukord, nii et nad sattusid sisuliselt eestlastega analoogsesse pärisorjuslikku seisundisse.

Saare läänetipul asetsenud kõrge rist teenäitajana ja tunnusena meremeestele, et seal elas ristisusuline rahvas - seetõttu hakatud kohta kutsuma Ristininaks, mis lühenes aja jooksul Ristnaks. Hiiumaale ehitati ka mitmeid sadamaid - juba 1254. aastast teatakse, et Kassari põhjatipul asus Sottensatama. Kuna see paik on hästi varjatud laidudega, sobis see tõenäoliselt suurepäraselt sõjasadama rajamiseks. 1490. aastatel nõudis Hansa liit Hiiumaale tuletorni rajamist ning selle ehitust alustati Kõpus 1504. aastal ja see valmis 1531. aastal.

Saar, Endel. Hiiumaa - kiviajast tänapäevani. 2004
Elmar, Vrager. Hiiumaa ja hiidlased: ülevaade saarest ja rahvast. Toronto, 1971
http://www.eestigiid.ee/?CatID=2

Foto: http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/10304


 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kirik
  • tulease
  • tuletorn