Viljandis hakkab ilmuma „Sakala“

kaardile

1878

„Sakala" ilmus Viljandis nädalalehena alates 1. märtsist 1878. Vastutav toimetaja ning väljaandja kuni oma surmani 1882. aastal oli C.R. Jakobson. Eesti ajakirjandusajaloos on püsitähendusega lehe algusperiood 1878-82, mil „Sakala" omas ülemaailmast tähendust - hiljem jäi see kohalikuks väljaandeks. See oli Jakobsoni toimetamisajal vaieldamatult Eesti mõjukaim ajaleht, mis kiiresti surus „Eesti Postimehe" selle seniselt monopoolselt juhtpositsioonile kõrvale. Jannseni ajakirjandustegevus oma poliitilise võitlustahteta ning suundumusega kompromissidele oli Balti kubermangude meediat mõjutanud kolm aastakümmet. Puudus aktiivne uuendusmeelne ajakirjanduslik opositsioon, mille järele ärksamad rahvuslased - Kreutzwald, Hurt, Blumberg jt - vajadust tundsid.

Poliitiliste probleemide käsitlemisel ilmnes toimetaja jäägitult eitav suhtumine arengut kammitsevasse aadlivõimu, mis avaldus kõigis majandusliku, sotsiaalse, ideoloogilise ja poliitilise elu valdkondades - eesmärgiks oli rahvastiku seisuslik võrdsus. Jakobson ei jätnud puudutamata ka kriitikat kirikuõpetajate tagurlikkuse ja usuõpetuse üleküllasuse suunal. Seepeale tekkis toimetajal terav vastasseis enda seisukohti „Eesti Postimehes" avaldanud Jakob Hurdaga.

Aastal 1880 ületas „Sakala" tellijate arv juba 4500 piiri, aastal 1881 oli tiraaž mõnda aega koguni 6000 eksemplari. Tolleaegsesse avalikku ellu tõi „Sakala" ilmumine ennenägematu elevuse, mida suurendas ajalehest õhkuv võitlusvaim. Konservatiivsemad ringkonnad ning baltisaksa aadel tembeldasid Jakobsoni aga sotsialistiks ja nihilistiks. Ajalehe sisu mobiliseeris rahva erakordset ühiskondlik-rahvuslikku aktiivsust üles näitama. „Sakala" lisad olid mõeldud eelkõige põllumajandusseltside häälekandjaks, lisalehtedes oli aga oluline koht ka satiiril, mida Jakobson kasutas ajakirjanduslikuks võitluseks laialdaselt. Omaette žanrina kerkis trükises esile reisikirjeldus - näiteks saabus M. Vestke kirju Soomest, mis tutvustasid hõimurahva suuremat edasijõudmist hariduslikul, rahvuskultuurilisel ja poliitilisel alal, ning A. Grenzsteini õpingute kirjeldused Viinist.

„Sakala" võitlus konsolideeruva rahva õiguste eest, mille toetuseks oli tekkimas demokraatlike lehtede ühisrinne, ohustas aga ähvardavalt Balti erikorda, eeskätte mõisnike privileege ja ka baltisaksa pastorkonna huve. Teiselt tugevnesid ka Venemaal riigi poliitilist ja usulist ühtsust nõudvad seisukohad, milledega oli vastuolus Baltimaade separatistlikuks peetud eristaatus. Seega pidid baltisakslased enda huvide eest välja astuma. Eesti ajakirjandus oli 1870. aastateks aga kasvanud niivõrd mõjukaks ideoloogiliseks ja poliitiliseks jõuks, et vastastel tuli sellega paratamatult arvestada. Seega astusid baltisakslased demokraatlike lehtede vastu välja omaenda eestikeelsete ajalehtedega. Ülesanne oli aga raske, sest eesti ja läti rahvuslikke tendentse toetas ka vene ajakirjandus, mis pidas rahvuslikku ärkamist enda liitlaseks võitluses saksa separatismi vastu.

Lumiste, Leho. Eesti ajakirjanduse ajalugu. Stockholm, 1977
Peegel, Juhan et al. Eesti ajakirjanduse teed ja ristteed. Eesti ajakirjanduse arengust XVII sajandist XX sajandini. Tartu, Tallinn, 1994

Pilt: http://www.kirjandusarhiiv.net/wp-content/uploads/2009/04/sakala.JPG

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • maja
  • mõis
  • nool
  • raamatukogu
  • ring
  • ülikool
  • vaade