Tartus alustab ilmumist „Eesti Postimees ehk Näddalaleht ma- ja linnarahvale

kaardile

1864

Innustatuna lehe edust otsustas Jannsen loobuda koolmeistriametist ja pühenduda ainult ajakirjanikutööle. Ta siirdus Tartusse, kus tema toimetamisel hakkas 1. (13.) jaanuaril 1864. aastal ilmuma „Eesti Postimees ehk Näddalaleht", mis oli samuti tavaliselt kaheksaleheküljeline trükis. Jannsen püüdis uues ajalehes jätkata varasemat leplikku läbisaamist võimudega, pakkuda rahvalikus laadis harivat lugemist ning toetada edenemist parema, harituma ja kristlikult moraalsema elu poole.

Aeg oli aga edasi läinud ja vana ühiskonnakorraldus oma konkreetsetes väljundites murenema hakanud: emantsipeerunud maarahval olid tekkinud omad nõudmised ning lugejaskonna üldine haritud oli mõnevõrra tõusnud. 1860. aastatel suurendas uus passikorraldus talurahva liikumisvabadust, kaotati ametlikult teoorjus, piirati mõisnike politseikohtulikku õigust ning likvideeriti kodukari, samuti laiendati talurahva omavalitsusõigusi. Talupojad pääsesid lõplikult isandate võimu alt, mistõttu koguti teataval määral rahvajuhtimis- ja administratiivkogemusi. Uue mõjuka nihkena toimus seltsielu tekkimine, ühistegevusena andsid organiseerumiskogemusi tsaarile palvekirjade esitamise aktsioonid, mis nõudsid majanduslikus ja õiguslikus olukorra muutusi.

Opositsioon, mille eesotsas olid eesti soost haritlased, soovis kujuneva rahvuse eest peetava võitluse aktiviseerimiseks ära kasutada ka ajakirjandust, milles nähti õigusega peamist vahendit avalikkuse mõjutamiseks. Seepärast oli Jannsenil võimatu enda harjumuspärase maneeri ja valitsuskuuleliku taktikaga jääda rahvajuhina kauaks püsima. Ajakirjandusväljal oli sellele vaatamata „Eesti Postimees" monopoolses seisundis kuni 1878. aastani.

Suure tähelepanu all oli ajalehes maaküsimus: talude päriseksostmise toetamine ning rendihindade kritiseerimine. 1870. aastatel on „Eesti Postimees" aga üha harvemini avaldanud talurahva elujärje ebakohti puudutavaid arvamusi. Meelsamini on lehte pandud sõnumeid headest mõisavanematest, kes on leplikus läbisaamises oma vallarahvaga. Lugejale pakuti jätkuvalt tehnika- ja olmeuudiseid, tihti ilmusid ülevaated välissündmustest, milles kajastus tihti kristlik kaastunne koloniaalvõimu all kannatavate rahvaste suhtes. Artiklites avaldati ka USA kodusõjas poolehoidu põhjaosariikidele.

C.R. Jakobsoni ajakirjanikutegevus „Eesti Postimehes" algas 1865. aastal ning kestis 1871. aastani. Selle ajaga avaldas ta üle poolesaja artikli, sõnumi ja kirjandusliku pala. See tegi temast kogu maal tuntud publitsisti. Peamiselt võttis ta sõna hariduslikes küsimustes, mis tõi kaasa ka „suure sulesõja" mitmete vanameelsemate pastorite, köstritega ja koolmeistritega, kes avalikes kirjades Jakobsoni ning tema toetajaid teravalt kritiseerisid ning ka ise vastukriitika osalisteks said. Vaidluste poleemika laienes ka saksakeelsesse ajakirjandusse. „Suur sulesõda" oli aga sisuliselt samm moodsa demokraatliku ajakirjanduse poole, milles avalik opositsioon on tavaline nähtus. Saabunud oli periood, mis vajas avalikku arvamust aktiivselt kujundavat ajakirjandust.

Lumiste, Leho. Eesti ajakirjanduse ajalugu. Stockholm, 1977
Helm, Heinrich. Lühike Eesti ajakirjanduse ajalugu. Tartu, 1936
Peegel, Juhan et al. Eesti ajakirjanduse teed ja ristteed. Eesti ajakirjanduse arengust XVII sajandist XX sajandini. Tartu, Tallinn, 1994

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • maja
  • mõis
  • nool
  • raamatukogu
  • ring
  • ülikool
  • vaade