Eesti ajakirjandus 19. sajandi teisel veerandil

kaardile

1836

Eestikeelset kirjandust esindas 1840. aastatel eelkõige „Ma-ilm ja mõnda mis seal sees leida on", mis ilmus 1848.-49. aasta Tartus ebaregulaarselt F.R. Kreutzwaldi juhtimisel. Ta seadis trükisele rahvavalgustuslikud ja õpetlik-harivad eesmärgid, järgides O.W. Masingu eeskuju. Väljaannet võib pidada esimeseks eestikeelseks illustreeritud populaarteaduslikuks ajakirjaks. Peamiselt olid eeskujuks analoogsed saksakeelsed ajakirjad. Räägiti astronoomiast - muuseas oletati elu võimalikkust Veenusel ja Marsil - eksootilistest loomadest, geograafiast ja etnograafiast, teadusest ja tehnikast ning meditsiinist.

Kreutzwald oli veendunud, et talupojast lugeja vajab ning on võimeline vastu võtma ka tõsisemat vaimutoitu. Ta pooldas rahvuslikku, emakeelset haridust ja halvustas kadakasakslasi.

Ilmus ka mitmeid teisi väikesi väljaandeid, näiteks „Kulutamisse Leht" Tartus, mis sisaldas ametlikke teateid ja korraldusi, aga ka erakuulutusi, ning J.V. Jannseni poolt välja antud „Sannumetoja", mis kujutas endast populaarset kirjandusalmanahhi. Talurahvale suunatud trükistes võeti sõna liigjoomise vastu, propageeriti emakeelset haridust ning jagati majanduslikke ja muid nõuandeid. Kuigi 19. sajandi teine veerand jäi tsensuuri tõttu eestikeelse ajakirjanduse madalseisu ajaks, abistasid siiski väljaanded pärisorjusest vabanenud ning emantsipeeruvat talupoegkonda majandusliku ja poliitilise teadlikkuse tõstmisel ning propageerisid haridust ja teataval määral ka rahvuslikke ideid.

19. sajandi esimesel poolel jätkasid loomulikult ilmumist ka baltisaksa ajalehed. Ajakirjanduse uuendajatest tuleb aga eelkõige märkida valgustaja ja pärisorjuse kriitikuna tuntuks saanud Garlieb Merkelit, kes tõi Baltikumi ajakirjandusse mitmeid lääneeuroopalikke jooni ning tegi aktiivset saksameelset, aga samas Vene impeeriumit kiitvat propagandat Napoleoni vastu. Baltisakslaste ajalehtedes hakkas arenema ka diskussioon agraarküsimustes, mis peegeldas konservatiivse ja liberaalse mõttelaadi teravat vastasseisu talurahva vabastamise perioodil. Alates 1828. aastast ilmus Merkeli juhtimisel „Provintzialblatt für Liv- und Esthland", mis oli Baltimaade mõjukaim ja ka moodsaim ajaleht, ehkki tema päevakajalisus ja aktuaalsus olid jätkuvalt nõrgad. Saksakeelsetes ajalehtedes olid tegevad estofiilid, kes publitseerisid näiteks rahvaluule tekste, mis oli tõukeks eesti folkloristika arengule.

Venemaa piirides elavate baltisakslaste püüdeks oli tutvustada haritud Euroopale Venemaad, selle loodust, ühiskondlike olusid ja kultuuri. Eesti kultuuriloo jaoks oli eriline tähtsus ajakirjal „Das Inland", mille asutas 1836. aastal õigusteadlane-ajaloolane Friedrich Georg von Bunge. Ta kutsus baltisakslasi üles arengult mitte maha jääma Saksamaast ning tema „Inland" kujunes eelkõige ajalooliseks ajakirjaks, kus avaldati pikemaid käsitlusi agraar-, poliitilisest- ja kultuuriajaloost, muuseas ka materjale eesti rahvaluule, mütoloogia, keele ja rahvastiku kohta.

Lumiste, Leho. Eesti ajakirjanduse ajalugu. Stockholm, 1977
Helm, Heinrich. Lühike Eesti ajakirjanduse ajalugu. Tartu, 1936
Peegel, Juhan et al. Eesti ajakirjanduse teed ja ristteed. Eesti ajakirjanduse arengust XVII sajandist XX sajandini. Tartu, Tallinn, 1994

Foto: http://pood.rahvaraamat.ee/Content/ProductImages/product_5/06/R018806.jpg


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • maja
  • mõis
  • nool
  • raamatukogu
  • ring
  • ülikool
  • vaade