Ilmumist alustab „Marahwa Näddala-Leht“

kaardile

1821

Marahwa Näddala-Leht" ilmus aastail 1821-23 ja 1825, trükituna Tartus, Pärnus ja Riias. Enamasti ilmus see kolmapäeviti kaheksandikformaadis 8-leheküljelise väljaandena. Kokku moodustavad lehe neli aastakäiku 1668 lehekülge mitmekesist lugemisvara. Ajalehte toimetas ja andis välja Otto Wilhelm Masing, kes oli tollal Äksi koguduse pastor ja Tartumaa praost. Väljaande asutamise ajendiks oli Masingu tahe kaasa aidata rahva harituse tõstmisele ning silmaringi laiendamisele.

„Marahwa Näddala-Lehe" sisu oli mitmekesisena: sõnumitele, mis puudutasid ametlikke käske ja korraldusi, lisandusid geograafilised-etnograafilised kirjandused, õpetlikud kirjutised, ajaloovaatlused, keele, kirjanduse ja haridusprobleemide käsitlused, puhtpraktilised näpunäited ja ilukirjanduslikud palad. Ajalehe aastakäigud moodustavad omamoodi talupojaentsüklopeedia, mis lisaks oli kirja pandud väga heas keeles ning suurepärase sõnastusoskusega, mis teevad „Marahwa Näddala-Lehe" 19. sajandi alguse ilmaliku kirjavara üheks silmapaistvaimaks saavutuseks.

Trükises ilmnevad selgesti Masingu isiklikud tõekspidamised, milles domineerib võitlus ebausu, vaimupimeduse ja rumaluse vastu. Autor seletas näiteks, et pisuhännad on tegelikult meteoriidid, pole olemas näkke ning et soolapuhujad on rahva petjad. Selgeti ilmneb aga ka luterliku pastori katoliiklusevastasus ja „pimeda keskaja" vaimupimeduse laitmine. Ratsionalistina oli Masing aga selgesti vastu usulise fanatismini ulatuvale vagatsemisele, mis arenes hernhuutluse levides. „Marahwa Näddala-Leht" rõhutas, et haridus on maarahva elu edenemise põhiline eeldus ning ledis, et tarvis on rajada häid koole, mida Masingu sõnul oli eriti vähe Eestimaa kubermangus.

Masing rääkis ka majanduslikest probleemidest ning andis talurahvale nõu, soovitades arendada kohalikku humalakasvatust ja toetades meriinolammaste Baltimaadesse toomist, et edeneks kalevitööstus. „Marahwa Näddala-Leht" kõneles ka teaduslikest saavutustest, andis tervishoiunõuandeid ning rajas märkimisväärselt kirjanduskriitika ja bibliograafia avaldamise traditsiooni eesti ajakirjanduses. Samuti oli ajalehe panuseks uute mõistete toomine eesti keelde: sellised sõnad olid näiteks „armee", „ajaleht", „kapital", „metall", „minister" või „termomeeter". Lisaks lõi Masing mitmeid uudissõnu ja tuletisi varasematest sõnadest.

Ajaleht pidi siiski ilmumise lõpetama, sest Masing tundis aineliste raskuste kõrval ka kibedat puudust teovõimeliste kaastööliste järele. Esimesed eestikeelsed ajalehed said läbi ilma laialdase kaastööta, sest need olid väikesed ja ilmusid lühikest aega, „Marahwa Näddala-Leht" oli aga märksa ulatuslikum ning ühel mehel polnud aastate jooksul selle sisu eest hoolitsemine sugugi kerge. Siiski oli Masingu ajalehel tuleviku jaoks suur tähtsus, mida taipas ka mees ise: seda loeti kui rahvaraamatut veel mitme põlvkonna jooksul. „Marahwa Näddala-Leht" rajas eesti ajakirjanduse traditsiooni, mis motiveeris hiljem Faehlmanni ja Kreutzwaldi ning kutsus ajakirjandustööle J.V. Jannsenit, kes oli juba poisikesena „Marahwa Näddala-Lehest" vaimustuses. Juba varsti pärast Masingu surma tehti esimesed, paraku küll tulemusteta ketsed uusi ajalehti luua.

Lumiste, Leho. Eesti ajakirjanduse ajalugu. Stockholm, 1977
Helm, Heinrich. Lühike Eesti ajakirjanduse ajalugu. Tartu, 1936
Peegel, Juhan et al. Eesti ajakirjanduse teed ja ristteed. Eesti ajakirjanduse arengust XVII sajandist XX sajandini. Tartu, Tallinn, 1994

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • maja
  • mõis
  • nool
  • raamatukogu
  • ring
  • ülikool
  • vaade