Esimene eestikeelne ajaleht – „Tarto maa rahwa Näddali-leht“

kaardile

1806

Tarto maa rahwa Näddli-leht" oli esimene eestikeelse ajaleht, mis ilmus Tartus igal kolmapäeval 1806. aasta märtsikuust kuni aasta lõpuni - kindlalt on teada 39 numbrit. Ajaleht oli määratud Tartu- ja Võrumaa talurahvale ning seepärast ilmus see ka vastavas keeles. Seega võib seda pidada ka Eesti esimeseks kohalikuks ajaleheks. Selle autoriteks oli rahvasõbralikud pastorid Gustav Adolf Oldekop Põlvas, koolimehena tuntud praost Johann Philipp von Roth Kanepis ja viimase vend, Võru ringkonna koolide inspektor Carl August von Roth. Lehte trükiti äsja taasavatud Tartu Ülikooli trükikojas.

Vastavalt tolleaegsele tsensuurikorraldusele allus „Tarto maa rahwa Näddali-leht" tsensuurikomitee järelvalvele, aga tsensoriks olnud eesti ja soome keele lektor F.D. Lenz suhtes väljaandesse ilmse heatahtlikkusega. On põhjust arvata, et ajalehe väljaandmine oli seotud taasavatud ülikooli rahvavalgustuslike ürituste kavaga. Põhiliselt on nädalalehes avaldatud lood pärit samas trükikojas väljaantud saksakeelsest ajalehest „Dörptsche Zeitung", aga kasutatud on muudki baltisaksa perioodikat. Kolmandik avaldatud kirjutistest vahendab välismaal toimunut, peamiselt räägitakse sõjast Napoleoniga, kohati kirjeldatakse isegi detailselt diplomaatilisi kõnelusi - palju tollane talupoeg selles aru sai, pole küll lihtne öelda. Sõnumeid Vene impeeriumist ja kodukubermangu sündmustest oli küllaltki vähe.

Muud välissõnumid kõnelesid enamasti erakordsetest sündmustest või nähtustest ja kurioossetest faktidest: maavärinad, õnnistatud viljasaagid, tuldpurskav Vesuuv, näljahädad, kahe peaga vasikas Prantsusmaal, püssirohulao õhkulendamine jms. Seesugune lugemine oli kindlasti huvipakkuv ja erakordsuse tõttu ka kindlasti meeldejääv, misläbi saadi kontakti just vähem haritud lugejaga. Praktilisematest nõuannetest olid tavalisemad põllumajanduslikud õpetused, eriti just maaparanduse alal. Viimaste nõuannete taga võib aimata Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi tegevust. Vähem oli juttu tervisest, peamiselt propageeriti kaitserõugete panemist ning kohati kõneleti ka marutõvest.

Välissündmuste ulatuslik käsitlemine on silmapaistev, sest „Tarto maa rahwa Näddali-leht" võrdsustas seesuguse lugemisvaraga eesti ja saksa lugeja - esimesele tõlgitu pärines ju viimase perioodikast. Kõige suunavama sisuga on ajalehes üsna sagedasti esinenud kirjanduslikumad lood, nn anekdoodid, lisaks veel mõned selgesti moraali kandvad sõnumid. Mitmed lood seavad talupoja oma positiivsete hingeomaduste poolest kõrgest seisusest (ja seega ipso facto õilsate) aadlikega võrdsele tasemele. See on kristlik-humanistlik vaatenurk, mis arvatavasti sisendas talupoegadest lugejatele ka pisut eneseusku.

Lumiste, Leho. Eesti ajakirjanduse ajalugu. Stockholm, 1977
Peegel, Juhan et al. Eesti ajakirjanduse teed ja ristteed. Eesti ajakirjanduse arengust XVII sajandist XX sajandini. Tartu, Tallinn, 1994

foto:http://www.kirmus.ee/Asutus/Valjaanded/Raamatud98/SuurNaddalaleht.jpg

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • maja
  • mõis
  • nool
  • raamatukogu
  • ring
  • ülikool
  • vaade