Eestikeelse ajakirjanduse algus – „Lühhike öppetus“

kaardile

1766

Pärast Põhjasõja ja katku katsumusi pidi Balti kubermangude talurahvas kannatama veel pärisorjuse raskenemise all. Siiski oli kihelkonnakoolide rajamine ning koduharidus suutnud eestlaste seas lugemisoskust levitada. Eestikeelne ajakirjandus loodigi pärisorisele rahvale, kelle keel erines kõrgemate seisuste omast. Ilmalik lugemisvara oli talupoegade seas aga jõudsasti levinud juba 18. sajandi esimesel poolel, peamiselt kalendrite ja mõnede rahvaraamatute näol. Lugemishuvi ja -traditsioon olid minimaalsel määral seega 1760. aastatel juba olemas ning piisavalt tugevad, et talurahvas suutis vastu võtta uut liiki lugemisvara - ajakirjandust - mis avas teadmishimulistele hoopis uue maailma.

Eestikeelse ajakirjanduse rajanud nädalaleht „Lühhike öppetus" tuli trükipressi vahelt päevavalgele 1766. aasta novembris. Trükise tegelik nimi oli märksa pikem ning koosnes 59 sõnast (Lühhike öppetus mis sees monned head rohud täeda antakse...). Ajakirja kirjutas ning andis oma eratrükikojas Põltsamaa lähedal Kuningamäel (kindralkuberner Browne'i loal lausa tsensuurivabalt) välja arst Peter Ernst Wilde, kes oli sealsesse haiglasse ja apteeki Jelgavast tööle tulnud Põltsamaa lossiomaniku kutsel. Varem oli ta välja andnud saksakeelset meditsiiniajakirja, milles oli üsna teravalt sõna võtnud ka pärisorjuse vastu. Wilde oli Saksamaa ülikoolides õppinud teoloogiat, õigus- ja arstiteadust. Ajakirja tõlkis eesti keelde pastor August Wilhelm Hupel (pildil)

„Lühhikest öppetust" avaldati raha eest, tõenäoliselt kirikute juures või pastoraatide kaudu. Selle trükiarv pole teada, aga Wilde ise on kirjutanud nädalalehe levikust „paljude tuhandete hulgas". „Lühhike öppetus" sisaldas eelkõige arstlikke nõuandeid mitmete haiguste ja vigastuste puhul. Põhjalikumalt on juhtnööre rõugetest hoidumiseks ja raviks, sest taud nõudis sel ajal paljusid ohvreid ning Wilde ise oli noore mehena seda väga raskelt põdenud. Üldiselt soovitatati pigem looduslikke ravitaimi, mis olid talupoegadele kättesaadavamad kui apteegirohud. Õpetused olid küll oma aja tasemel, nii et mõned neist võivad tänapäeval veidrana tunduda - näiteks roti väljaheite ja mee segu paisete ravimina.

Rahva tervishoiu paranemist taotledes võttis „Lühhike öppetus" korduvalt sõna ebausu vastu, näiteks taunitakse rahvatarkade ravimenetlusi (nt lausumist). Trükises leidus ka majanduslikke nõuandeid - näiteks loomakasvatuse ja külvi teemadel - ning soovitusi ehitada akende ja korstendega maju, kus elada on tervislikum kui rehetoas. Rõhutati ka metsa säästmist. Vähesel määral oli juttu ka moraaliteemadel, peamiselt liigjoomisest, laiskusest ning vargustest. Viinaköökide massiline levik suurendas alkoholismi rahva seas ning Wilde võttis sõna liigjoomise vastu, mis rikub tervist, raiskab raha ja põhjustab tülisid. Viina ei soovitata ka ravimina, eriti laidetakse selle sissejootmist haigetele lastele.

Ajakirja ideoloogilises suunas kajastusid vaieldamatult valgustusfilosoofiast lähtunud vaated. Juba sissejuhatuses kõnetatakse lugejat kui armsat sõpra, püütakse temaga luua usalduslikku vahekorda ning deklareeritakse esimest korda eestikeelses trükisõnas, et talupoeg on sünnipäraselt mõisnikuga võrdne. „Lühhike öppetus" pidas talupoega arenemisvõimeliseks inimeseks - see oli vaade, mis oli laitis maha humanismiga teravas vastuolus olevad mõnede baltisakslaste äärmuslikud vaated, et talupoeg on vaid kõnelev tööloom.

Lumiste, Leho. Eesti ajakirjanduse ajalugu. Stockholm, 1977
Helm, Heinrich. Lühike Eesti ajakirjanduse ajalugu. Tartu, 1936
Peegel, Juhan et al. Eesti ajakirjanduse teed ja ristteed. Eesti ajakirjanduse arengust XVII sajandist XX sajandini. Tartu, Tallinn, 1994

Pilt: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/ff/August_Wilhelm_Hupel.jpeg/220px-August_Wilhelm_Hupel.jpeg

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/c/c3/L%C3%BChhike_%C3%B6ppetus.jpeg


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • maja
  • mõis
  • nool
  • raamatukogu
  • ring
  • ülikool
  • vaade