Tallinnas hakkab ilmuma „Revalische Post-Zeitung“

kaardile

1689


Eestlaste eluala esimese ajalehena on tuntud 1689. aastal ilmumist alustanud „Revalsche Post-Zeitung", mis 1699. aastal nimetati ümber „Revalische Post-Zeitungiks". Seda trükiti ilmselt Tallinna gümnaasiumi trükikojas, mis sellel ajal kuulus Stockholmist pärit Christian Brendenkenile. Arvatakse, et ajalehte toimetas postmeister Carl Philipp Grubb (Grubbe). Tallinna ajalehe esimene number ilmus 13. mail 1689. aastal ning teadaolevalt katkes selle väljaandmine juba Põhjasõja ajal: viimane ilmunud number on teada 27. juunist 1710. Kokku peaks „Revalische Post-Zeitungit" seega olema 20 tervet ning 2 poolikut aastakäiku, seega üle 2200 numbri - neist säilinud on 144.

Regulaarselt ilmuv „Revalische Post-Zeitung" oli väike neljaleheküljeline trükis. Selle pealist hakati sajandi lõpul kaunistama puulõikega, mis kujutas kappaval ratsul kihutavat ja sarve puhuvat laia kaabuga postipoissi. Nagu see Euroopa tollastele poliitilistele ajalehtedele omane oli, sisaldas ka „Revalische Post-Zeitung" põhiliselt välispoliitikat puudutavaid sõnumeid, mis olid võetud teistest ajalehtedest. Uudiseid toodi Viinist, Roomast, Pariisist, Varssavist ja mujalt: peegeldusid Hispaania pärilussõda, sõda Türgiga, Iirimaa sündmused jm. Sisepoliitilisi sündmusi leidus vaid Inglimaa kohta, kus revolutsioon oli andnud pressile teatavad vabadused.

Välispoliitiliste uudiste kõrval kirjutati tollastele ajalehtedele üldomase kombe kohaselt eri maades aset leidnud erakordsetest juhtumitest nagu maavärinad, epideemiad, veeuputused, tulekahjud, mõrvad või lausa imed nagu verevihm või lugu, kuidas Stockholmis ostjale valet vandunud kaupmees vajus kohapeal maa alla. Olukord muutus siiski pärast Põhjasõja algust: 1701-02. aastal ilmus järjest rohkem sõnumeid sõjategevusest. Lisaks soovitas ajaleht ravimitena mitmeid looduses esinevaid taimi ning mitmeid apteegirohtusid. See juhtis tähelepanu ka alkoholismiohule ning hügieenilistel kaalutlustel eluruumide algelisusele. Samuti propageeris see talupoegade paremat kohtlemist.

See, et „Revalische Post-Zeitung" võis kaua ilmuda kaks korda nädalas, osutab lugejaskonna olemasolule ja tihedatele sidemetele muu Euroopaga, eelkõige Saksamaaga. Ajaleht on ka üheks tunnistuseks küllaltki elavast kultuurielust Tallinnas 17. sajandi lõpul. Peale kubermangu pealinnade ajalehtede on teateid veel „Die Aviseri" ilmumisest Pärnus Academia Gustaviana-Carolina väljaandena ning Narva trükisest „Narvische Post-Zeitung", mille teadaolevad numbrid pärinevad aastatest 1701-02. Seega ilmus juba 17.-18. sajandi vahetusel tänapäevase Eesti ja Läti alal neli väljaannet, kuid ajakirjanduse edasise arengu katkestas sõja ja katku laastamistöö.

Peegel, Juhan et al. Eesti ajakirjanduse teed ja ristteed. Eesti ajakirjanduse arengust XVII sajandist XX sajandini. Tartu, Tallinn, 1994
Lumiste, Leho. Eesti ajakirjanduse ajalugu. Stockholm, 1977

Pilt: http://www.estonica.org/media/files/images/77/771109974362-tallinna_esimene_ajaleht_post-zeitung_jpg_690x518_q95.jpg

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • maja
  • mõis
  • nool
  • raamatukogu
  • ring
  • ülikool
  • vaade