Saaremaa Nõukogude perioodil

kaardile

1960

Nõukogude perioodi alguses tegutses Saare maakonna elu suunajana Eestimaa Kommunistliku Partei Saaremaa Komitee, alludes vahetult EK(b)P Keskkomiteele Tallinnas. Alates 1950. aastast kuni Nõukogude aja lõpuni kandis maakonna parteiorganisatsiooni juhtorgan EKP Kingissepa Rajoonikomitee nimetust, sest 1952. aastal nimetati Kuressaare linn Viktor Kingissepa järgi ümber Kingissepaks, seoses 30 aasta möödumisega tema hukkamisest. Aastail 1952-53 kuulus Saaremaa lühiajaliselt Pärnu oblasti koosseisu. Üldlevinud olid parteirakukesed ettevõtetes, sovhoosides, kolhoosides, kaubanduses, riigiasutustes, haridus-, kommunaal-, majandus,- ja teadusstruktuurides ning mujal. Punavõimu kehtestamist takistas ikkagi tõsiasi, et oli keeruline leida piisaval hulgal bolševistlikult meelestatud saarlasi.

1947. aastal rajati Kallemäel Sakala külas Viktor Kingissepa nimeline kolhoos, mis oli kogu Eesti NSV esimene. 1950. aastal oli saarel kolhoose juba 212. Esimene sovhoos rajati Saarel juba 1946. aastal ning 1950. aastate lõpul oli saarel selliseid ühismajandeid juba ligi 50. Iseseisvusperioodil tagasihoidlikuks jäänud industrialiseerimine viidi aga plaanimajanduse alusel jõuliselt läbi. Riigistatud majanduse harudest olid Saaremaal kesksel kohal puidutööstus ning tellisetööstus, endiselt jäi oluliseks toiduainetööstus, mille tooraineks olid põllumajandussaadused ja kalavarud. Aastatel 1952-55 aset leidnud raudteede ehituskampaania kukkus Saaremaal siiski läbi, sest muutusid transpordipoliitilised kavad üleliidulisel tasemel.

1944. aastal algasid kohaselt ka poliitilised arreteerimised ja repressioonid: perioodist 1944-53 on teada 7288 saarlasest ohvrit, märtsiküüditamise ajal deporteeriti maakonnast 1055 inimest. Metsavendadest tegutses Saaremaal kuulus Elmar Ilbi, kes tabati 1950. aastal, mil suurem osa saare relvastatud vastupanust juba maha surutud oli. Kogu Nõukogude okupatsiooni perioodi vältel tegeleti rõhutatud ideoloogilise bolševistliku propagandaga. Sõja järel olid peamiseks kommunistlikeks häälekandjateks ajalehed „Kommunismiehitaja" Kingissepa ja „Punalipp" Orissaare rajoonis. Propagandas oli osa ka Orissaare raadiotelevisioonikompleksi käivitamisel 1965. aastal. Tohutult pöörati tähelepanu Kaarmalt pärit ja Kuressaares kasvanud Viktor Kingissepa ülistamisele, kellele pühendati mitmeid monumente.

Kuressaares valitses sõja järel kaos, mis jäi püsima aastateks: paljud majad olid varemeis ning kohapeal asuvate sõjaväelaste tegevuse tõttu nende lagunemine pigem süvenes. Veel 1960. aastatel oli ka kaks kolmandikku Kuressaare tänavatest sillutiste ja kõnniteedeta, pargid olid hävitatud, kuurortielu lõppenud. Linnastumise mõjul paranes siiski maakonnakeskuse olukord: koostati üldplaneeringud, mis nägid ette linnaterritooriumi olulist laiendamist, 1967. aastal valmis uus kultuurimaja, 1970. aastal valmis Nurme elamukvartalis esimene korterelamu ning 1984. aastast pärineb planeering Ida-Niidu linnarajooni ülesehitamiseks. Intensiivsele ehitustegevusele aitas kaasa saare suuremate ettevõtete koondumine linna 1980. aastatel. 1970.-80. aastatel moodustasid kuressaarlased juba poole Saaremaa elanikkonnast ja seega elavnes infrastruktuuri laiendamise küsimus: juba varem oli valminud esimene asfalttee rajoonis Kingissepa ja Kuivastu vahel. 1970. aastatel kerkis hulgaliselt ühiskondlikke asutusi nagu bussijaam, postkontor, koolid, kaubamaja jm.

Avalik iseseisvumismeelne tegevus toimus algselt kõikjal valdavalt ühiskondlike organisatsioonide varjus - Saaremaal oli selleks esialgu Saaremaa Koduloomuuseum, eriti alates 1988. aastast aga Saaremaa Muinsuskaitse Selts. Ka Rahvarinde liikumine jõudis peagi üle Suure ja Väikese väina. 1988. aastal sai Kingissepast taas Kuressaare ja „Kommunismiehitaja" asemel hakkas ilmuma „Saarte Hääl", mida kaunistas sinimustvalge sümboolika. Selleks, et objektiivselt toimuvast informeerida sõjaväelasi ning teisi venekeelseid elanikke, hakati välja andma infolehte „Vestmik", mida toimetati esimese lehena arvutil.

15. septembril, päev pärast massiüritust „Eestimaa laul 1988", toimus Kuressaare linnuse hoovis 1941. aasta veretöö ohvritele pühendatud mälestusteenistus. Balti ketist sõitis järgmisel aastal mandrile osa võtma üle tuhande saarlase. 1990. aasta tähtsündmuseks sai 1941. ja taas 1945. aastal hävitatud Vabadussõja monumendi koopia pidulik avamine paigas, kust oli varem eemaldatud Kingissepa kuju. 1991. aasta 3. märtsi referendumist Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses võttis osa 93,5% Saaremaa elanikest ning jaatavalt vastas 98,6%, mis oli kõrgeim näit Eestis.



Jänes-Kapp, Kärt; Randma, Enn; Soosaar, Malle. (toim.) Saaremaa 2. Ajalugu, majandus, kultuur. Tallinn, 2007

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kirik
  • kivid
  • matkamine
  • NB
  • nool
  • park
  • ring
  • tulease
  • vaade