Saaremaa iseseisvas Eestis

kaardile

1930

Iseseisvas Eestis vormis Saaremaa avalikku elu ühelt poolt isoleeritus mandrist, teisalt aga saarlaste liikumine tööd otsides, õppides või kaubeldes, samuti mereelu. Avalikku elu mõjutasid ka suvitajad: Eesti prominendid, aga ka väga erineva maailmavaate, teadmistega ja oskustega inimesed mujalt maailmast, keda saabus väga erinevatest geograafilistest piirkondadest. Saaremaa poliitilist elu mõjutus suuresti asjaolu, et Kuressaares elas Eesti linnadest suhteliselt kõige enam baltisakslasi. Omapärase aspektina kujunesid aja jooksul üsna kindlapiirilised inimrühmad, kes osalesid pika aja vältel aktiivselt avalikus elus ja erakondade tegevuses. Täiesti tavaline oli, et inimene täitis 1920.-30. aastatel 10-30 avaliku elu ja erakondlikku ülesannet.

Vabariigi algusaegadel etendasid Saaremaa poliitikas kesksemat osa tööerakondlased ja sotsiaaldemokraadid, kõige radikaalsemad vastased neile olid Eesti Maarahva Liit ja ka Balti-Saksa erakond. Omapärane oli Eesti Kommunistliku Partei Saaremaa põrandaalune organisatsioon, mis mitmete aastate vältel säilitas iseseisva tegutsemisliini, eriti mitmete Tallinna ja Moskva ekstremistliku iseloomuga otsuste eiramisel. Seetõttu moodustasid saarlastest punased 1930. aastate algul, kui Eestis oli vabaduses 120-130 kommunisti, sellest arvust ligi poole. Siiski jahiti neid kogu iseseisvusperioodi vältel ning 1933. aastal suudeti päevavalgele tuua enamik nende põrandaalusest võrgustikust. Saaremaa poliitilises elus ei puudunud ka kohalikud poliitilised rühmitused, mis riigitasandil tähelepanu ei saanud. 1932. aastal sai Saaremaal suure hoo ka vabadussõjalaste liikumine, kelle organisatsioonid töötasid mitmetes asulates. Pärast 1934. aasta riigipööret hakkas „vaikiva ajastu" Saaremaa avalikus elus keskset osa etendama suhteliselt kitsas rühm inimesi, kelle hulka kuulusid osaliselt valitud, osaliselt määratud kõrgemad maakonna ja Kuressaare linna ametnikud ja Isamaaliidu ja Kaitseliidu kohalikud tegelased.

Saaremaa poliitikaelus olid üsna olulisel kohal erinevad seltsid ja ühingud, mille esmane funktsioon oli kultuurhariduslik tegevus, kuid ka aktuaalse poliitika kesksete sündmuste tutvustamine, liikmeskonna üldine poliitiline harimine ja rahvuslike tähtpäevade ja suuremate kampaaniate korraldamine. Populaarseim ja elujõuliseim oli Kuresaare Eesti Selts ning selle osakonnad üle kogu saare. 1930. aastate alguses tekkis seltsielus siiski kriis, mille põhjuseks on peetud organisatsioonide suurt arvukust: mõnes vallas oli seltse või nende osakondi 20-30. Ümber kujundati koolivõrk ning rajati uusi koolimaju, Saaremaal oli 1933. aastaks 80 algkooli, juba 1919. aastal avati Kuressaares eestikeelne gümnaasium.

Majanduselu kiiremaks normaliseerimiseks asus Saare Maavalitsus ka ise hoogsalt tegutsema ettevõtja ja kaupmehena. Peagi tekkisid Saaremaal esimesed sõjajärgsed kaubanduskontaktid välisriikidega. Metsamaterjali kõrval kujunes teiseks peamiseks ekspordiartikliks kartul, imporditi peamiselt kivisütt kohaliku tööstuse jaoks, metallikaupu, masinaid ja seadmeid ning toiduaineid. Nihet industrialiseerimise poole maakonnas aga ei toimunud: 1937. aastal oli tööstuses hõivatud vaid 9% majanduslikult aktiivsest elanikkonnast ja põhiliseks elatusalaks jäi põllumajandus. Peamiselt tegeleti puidutööstusega ning 1930. aastatel elavnes parketitootmine. Tähtsaimaks majanduskeskuseks oli Kuressaare, mille elanikkond kasvas 1930. aastatel umbes 4500 inimeseni.

Kuurortlinna külastajate arv kasvas üha, ulatudes ligi 2000-ni aastas. Peamine osa suvitajaid olid eestlased, aga suurenes ka välismaalaste arv, kelle seas domineerisid soomlased, lätlased ja sakslased. Kuressaare linnavalitsus pööras olulist tähelepanu linna heakorrale ja linnamajanduse edendamisele, sealhulgas elektrifitseerimisele, mille järele vajadus aina kasvas. Samas oli peaaegu igal majaomanikul jätkuvalt ka oma lehm, keda linnakarjamaal peeti ning kelle üle kuurortipidajad kurtsid, et loomad suvitajate rahu häirivad ja õhuti pargis muusika kuulamist segavad.

 

Foto: http://cache.osta.ee/i/auctions/large/90/2c/5b2595f389aea2491f6f54e30a462c90.jpg


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kirik
  • kivid
  • matkamine
  • NB
  • nool
  • park
  • ring
  • tulease
  • vaade