Saaremaa Liivi sõja perioodil

kaardile

1560

Pärast Liivi sõja puhkemist 1558. aastal pöördus Saare-Lääne piiskop Johann von Münchhausen abi saamiseks Taani poole ning see viis 1559. aastal Saaremaa, nagu ka ülejäänud piiskopkonna, viimase võimu alla.

Ametlikult taotles piiskop enda alade võõra krooni eeskoste ja kaitse alla andmist, tegelikkuses oli aga tegemist lihtsa müügitehinguga, mille eest pidi Münchhausen saama 30 000 taalrit ning mille kohaselt pidi Läänemaa ja Saaremaa koos Kuressaare lossiga antama Taani kuninga vennale hertsog Magnusele, kelle toomkapiitel ja seisused pidid valima Saare-Lääne piiskopiks. Taani monarh soovis, et tema vend vastutasuks loobuks enda valduses olevast Schleswigist ning Holsteinist, mida viimane ka tegi. Nõrgestatud Saksa ordu ega peapiiskop sellele tehingule vastu ei hakanud.

Piiskopkond jäi formaalselt püsima ning (ilma vaimuliku pühitsuseta ja lisaks protestant) Magnus sai selle valitsejaks ning Taani kuningas selle protektoriks uute piiskoppide nimetamise õigusega. 1560. aasta aprillis saabus Magnus ka ise Kuressaarde. Suvel nõudis ta endale ka Maasilinna ning tema salgad pidasid tegelikult sõda ordu vastu. Kui Vene väed mandril edasi tungisid, pages Magnus Haapsalust, kus ta vahepeal resideeris, tagasi Kuressaarde ning sealt tagasi Taani. Kui ta 1561. aasta kevadel naasis, ei olnud ta enam päris suveräänne maaisand, vaid kuningas oli nimetanud ka asehalduri, mis tõi Saaremaa kindlamini Taani võimu alla.

Piiskopiriiki endisel kujul ei olnud 1563. aasta sügiseks enam olemas, sest Rootsi väed oli mandriosa koos Hiiumaaga hõivanud. Saaremaa ordule kuulunud piirkondade seas oli tähtsaim Maasilinna linnus, mida ordumeister Kettler ja tema uueks isandaks saanud Poola kuningas ei soovinud taanlaste valdusesse anda. See viis järjekordsete relvakonfliktide puhkemiseni Saaremaal ordu ja Taani vägede vahel. Kohalik foogt läks aga üle Taani leeri ning seega langes ka Maasilinn viimase võimu alla.

Taani ja Rootsi vahel puhkenud Põhjamaade seitsmeaastane sõda (1563-1570) esialgu Saaremaad ei puudutanud. Alles 1566. aastal tungisid ülejäänud Saare-Lääne piiskopkonna vallutanud rootslased Saaremaale ja rüüstasid sealseid maapiirkondi ning Kuressaare alevit ja hõivasid Maasilinna. Sõda lõpetati Stettini rahulepinguga 1570. aastal, millega kogu Saaremaa, kaasa arvatud Maasilinna ala, jäid Taani valdusesse. Siiski vallutas 1572. aastal Rootsi teenistuses olev Jürgen Uexküll Kihelkonna endised ordualad ning piiras ka Kuressaaret, mis siiski ei alistunud.

Taani sai Stettini rahuga aga rahvusvahelise tunnustuse enda õiguslikule seisundile Saaremaal. Hertsog Magnus, kes oli aga liidu sõlminud Vene suurvürstiga, läks enda monarhist vennaga tülli ning nad lõpetasid suhtlemise. 1573. aastal andis Taani kuningas lõplikult valitsusvõimu Saaremaal enda ametnikandjate kätte ning temast sai ametlik maaisand, mitte ainult saare protektor. Sellega olid likvideeritud kõik Saare-Lääne piiskopkonna jäänukid.

Jänes-Kapp, Kärt; Randma, Enn; Soosaar, Malle. (toim.) Saaremaa 2. Ajalugu, majandus, kultuur. Tallinn, 2007

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kirik
  • kivid
  • matkamine
  • NB
  • nool
  • park
  • ring
  • tulease
  • vaade