Saarlaste tegevus Eesti alade ristisõdade algusperioodil

kaardile

1208

1203. aastal olevat saarlased kolmeteistkümne laevaga käinud röövimas Taanis Listerby piirkonnas (tänapäeva Lõuna-Rootsis), kust tagasi pöördudes ründasid neid piiskop Alberti poolt värvatud ristisõdijad. 1204. aastal toimus taas kokkupõrge saarlaste ja Saksamaale tagasipöörduvate ristisõdijate vahel. 1206. aastal võtsid taanlased ette uue ristiretke Saaremaale - tegemist oli arvatavasti kättemaksuga Listerby eest - millega seoses olevat Lundi peapiiskop saanud ka paavstilt volikirja paganate pööramiseks ja vallutatud alal katoliku piiskopi ametisse määramiseks. See osutab Taani plaanidele rajada Saaremaale võimukeskus vastukaaluks sakslaste Riiale. Taanlased olevat saarele ehitanud puulinnuse, aga ei julgenud seal kanda kinnitada, põletasid ise linnuse maha ja purjetasid tagasi.

1208. aastal alustasid saksa ristisõdijad Eesti alade ründamist, alguses rüüstades Sakalat ja Ugandit. Kuigi need retked Saaremaad ei puudutanud, sekkusid saarlased ise 1211. aastal võitlusesse. Laevadega tungiti Koivale ja rüüstati Toreida liivlasi, kes olid sakslaste võimu all. Tegu oli ka teiste muinasmaakondadega koordineeritud rünnakuga, mis siiski ei õnnestunud. 1215. aasta kevadel võtsid saarlased Koiva suudmes vangi saksa preestri tsistertslaste ordust, kelle nad surnuks piinasid. Sama aasta kevadel järgnes saarlaste, läänlaste, sakalaste ja ugalaste ühendatud sõjakäik, milles esimesed pidid sulgema Väina jõesuu ning ründama Riia linna. Seegi retk aga ebaõnnestus.

Juba 1215. aasta suvel sattusid saksa ristisõdijate laevad, mis suundusid Rooma suurele Lateraani kirikukogule, halva ilma tõttu Saaremaale Uude sadamasse lõksu, kus saarlased neid ründasid. Abi kutsuti ka mandrilt, aga pärast kahenädalast piiramises olemist suutsid sakslased avamerele triivida ja pääsesid. 1216. aasta jaanuari lõpus korraldasid Riia sakslased enda esimese sõjaretke Saaremaale, mis jäi siiski tulemustevaeseks. Samal aastal algatasid saarlased uue ja suurejoonelise plaani Riia linna hävitada, aga see nurjus eestlaste liitlasest Polotski vürsti surma tõttu. 1217. aastal võtsid saarlased Pihkva ja Novgorodi venelaste kutsel osa sakslaste ja ugalaste poolt mehitatud Otepää linnuse võidukast piiramisest. Samal aastal toimunud Madisepäeva lahingust osalejate seas pole saarlasi aga nimetatud - on arvatud, et sõjaplaani osaks võis olla ka eestlaste pealetung, mis seisnes peamiselt järjekordses Saaremaa laevade rünnakus Väina jõesuudmesse.

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kirik
  • kivid
  • matkamine
  • NB
  • nool
  • park
  • ring
  • tulease
  • vaade