Haapsalu Teise maailmasõja ajal

kaardile

1941

18. oktoobril 1939. aastal algas baaside lepingu kohaselt Punaarmee sisenemine Eestisse, Haapsallu jõudsid esimesed eshelonid 20. oktoobril. Nõukogude vägedele olid loovutatud rannikualad Haapsalust Lihulani ning laevastik tohtis kasutada Rohuküla sadamat ja Tagalahte. Haapsalu linnas tuli Punaarmee ohvitserkonnale eraldada kortereid vähemalt sajas majas - seda aitas lahendada „õnnelik kokkusattumus": just olid Hitleri kutsel lahkunud baltisakslased, kelle majadesse ja korteritesse punaväelased asuda tohtisid. NSV Liidu armee käsutusse läksid ka 140 ha endise Ungru mõisa maadest, millest loodi Kiltsi-Ungru aerodroom Haapsalu lähistel.

1940. aasta 17. juulil korraldati ka Haapsalus Nõukogude võimude juhatusel organiseeritud massidemonstratsioone, mis nõudsid Eesti liitumist NSV Liiduga. Samal kuul tagandati linnapea Hans Alver ning juulis lõpetati Haapsalu - nagu ka kõigi teiste Eesti linnade - linnavolikogu töö. 1941. aasta 14. juuni küüditamine tabas ka Haapsalut, kust deporteeriti 114 inimest sealjuures ka endine linnapea Hans Alver. Samuti arreteeriti linnas arreteeriti linnas Eesti Vabariigi endine teedeminister Nikolai Viitak. Mõlemad mehed lasti järgmisel aastal Venemaal maha. 1941. aasta juulikuus tapeti punaarmeelaste poolt ka Haapsalu metodisti koguduse õpetaja.

Saksamaa kallaletungiga Nõukogude Liidule 1941. aasta juunis, vallutasid Saksa väed 31. augustil Haapsalu, allutades nii enda kontrollile kogu Mandri-Eesti. Linnas taastati Saksa okupatsiooni ajal linnavalitsuse töö, mille Nõukogude võim oli likvideerinud. 1942. aastal külastas Haapsalut ka Eesti kindralkomissar Karl-Siegmund Litzmann. 1943. aasta sundmobilisatsiooni käigus sattus Saksa armeesse mitmeid Haapsalu noormehi. Kui ilmnes, et Punaarmee hakkas Saksa vägesid tagasi tõrjuma ning Eesti taasokupeerimine muutus tõenäolisemaks, algas 1943. aastal massiline läänemaalaste, eriti rannarootslaste põgenemine üle mere Rootsi, mis sai ametliku ja laevadega korraldatud vormi 1944. aasta kevadest alates. Punaarmee vallutas Haapsalu 1944. aasta 24. septembril.

XX sajandi kroonika: Eesti ja maailm. I osa 1900-1940. Eesti Entsüklopeedikirjastus. Tallinn, 2002
Pihlau, Jaak. Nõukogude sõjaväebaasid Läänemaal 1939-1994. Läänemaa Muuseumi toimetised XII. Haapsalu, 2009
Kriiska, Aivar (toim.) et al. Eesti ajaloo atlas. Tallinn, 2006
http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=212&Itemid=381

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kivid
  • maja
  • matkamine
  • mõis
  • nool
  • park
  • ring
  • sadam
  • vaade