Kuurortlinn Haapsalu

kaardile

1880

19. sajandi esimesel poolel sai senisest väikesest kaubanduse ja käsitööga tegelevast linnast kogu Vene impeeriumis tuntud suvituslinn. Haapsalu kuurorti alguseks peetakse 1825. aastat, mil Magnus De la Gardie rajas linna esimese mudaravila, mille tervislike omaduste uurimine oli saanud teoks tänu meditsiinidoktor Carl Abraham Hunniuse elutööle. Kohalikke elanikke ravides puutus noor arst kokku omapärase rahvameditsiini võttega: mitmed patsiendid vannitasid soojas meremudas oma reumavaludes käsi-jalgu ja ütlesid, et saavad sellest leevendust.

Dr. Hunnius lasi uurida meremuda keemilist koostist ning hakkas välja töötama mudaravi metoodikat. Juba enne seda oli 1805. aastal rajatud Haapsalu esimene supelmaja. Enda panuse kuurordielu koondumisele Tagalahe äärde andis kaupmees ja raehärra Alexander Berg, kes alustas 1830. aastal rannapromenaadi rajamist, mille äärde kerkisid peagi mitmed mudaravilad. Kui 1842. aastal võeti Haapsalu 1591 mudavanni, siis 1849. aastaks oli see arv juba hüppeliselt kasvanud 6621-ni. 19. sajandi lõpul külastas linna igal aastal keskmiselt 2200 suvitajat ja 1898. aastal valmis ka populaarne ajaveetmispaik kuursaal.

1804. aastal külastas Haapsalut Vene keiser Aleksander I. Kõige enam on tsaaridest viibinud Haapsalus Aleksander II (aastatel 1852, 1856, 1857, 1859) ja ka Aleksander III suvitas linnas 1871. ja 1880. aastal - viimasel korral koos enda pojaga, tulevase keisri Nikolai II. Populaarseks sai kuurort just Venemaa pealinna kõrgseltskonna seas. Eriti tihendas Haapsalu-Peterburi sidemeid regulaarne aurulaevaühenduse sisseseadmine 1845. aastal. 1905. aastal avati ka rongiliiklus Haapsalu-Keila liinil ning see tähendas, et kuurorti sai nüüd sõita maismaad mööda, marsruudil Peterburg-Tallinn-Keila-Haapsalu.

1867. aastal külastas linna ka maailmakuulus helilooja Pjotr Tšaikovski, kes lõi seal ühe osa oma esimesest ooperist „Vojevood" ja instrumentaalpalade tsükli „Mälestusi Haapsalust". Kuurordi võlud avastas enda jaoks ka kuulus Vene maali- ja teatrikunstnik Nikolai Roerich. Tema viimasest külaskäigust 1910. aastal pärinevad tuntud tööd „Merede taga on suured maad" ja „Varjaagi motiiv". (Fotol: Pjotr Tšaikovski mälestuspink Haapaslus)

19. sajandi lõpul oli Haapsalus üle 3200 elaniku ning jõudsasti kasvas eestlaste osakaal. Kirikuraamatute andmetel elas 1864. aastal linnas 2294 luterlast, nende hulgas 700 sakslast ja 1600 eestlast. 19. sajandil oli elanikkond juba niivõrd palju kasvanud, et lisaks rätsepate ja kingseppade tsunftidele võis luua ka pottseppade ja pagarite tsunftid - tsunftisundus ise aga kaotati 1866. aastal. 1877. a. linnaseaduse alusel tuli rae asemel ka valida linnavalitsus eesotsas linnapeaga. 19. sajandil toimus Haapsalus aktiivne ehitustegevus - linnasüdamiku tühjad krundid hoonestati, eriti hoogne oli ehitustegevus mandriga ühendatud holmidel.

Jaago, Kalev. Haapsalu kuurordi mitu algust. Läänemaa Muuseumi toimetised XIV. Haapsalu, 2011
Saar, Teele. Haapsalu mereühendused ehk kuidas jõudis suvitaja kuurortlinna? Läänemaa Muuseumi toimetised XIV. Haapsalu, 2011

Foto: http://register.muinas.ee/?menuID=photolibrary&action=view&id=2762

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kivid
  • maja
  • matkamine
  • mõis
  • nool
  • park
  • ring
  • sadam
  • vaade