Haapsalu Põhjasõja ajal

kaardile

1710

1700. aastal ründasid Poola, Saksi ja Vene väed Rootsi valdusi ning algas Põhjasõda. Haapsalu ning kogu Läänemaa jäi otsesest sõjategevusest puutumata, kuid sealsete alade elanikud pidid täitma küüdikohustust: osa talupoegi saadeti näiteks Tallinnat kindlustama. Talurahva seas esines sellisele värbamisele ka vastuhakke. 1710. a. suvel pärast Pärnu vallutamist marssisid katkust puretud Haapsallu kindral Rudolf Baueri juhitud Vene üksused. Mingit vastupanu nad Haapsalus ei leidnud. Möödaminnes rüüstati lossikirikut ja söödeti hobustele kõik linnarahva heinavarud, siis mindi edasi Tallinna piirama. Haapsalu kirikuhärra ei jäänud aga laastatud kirikusse käsi laiutama, vaid võttis kindral Baueriga, kes oli ka ise luterlane, ühendust ja nõudis varastatud kirikuriistade tagastamist ja süüdlaste karistamist, mille peale kirikuriistad tõepoolest tagasi anti.

Nagu ülejäänudki Eesti ala, läks Haapsalu pärast Pärnu ja Tallinna kapituleerumist 1710. aastal de facto Vene võimu alla. See kinnitati Harku rahulepinguga, mille allkirjastamisest võttis osa ka Ungru mõisnik, krahv Ungern-Sternberg. 1710. aastal tabas Liivimaad aga ka katk, millesse suri Läänemaal ligi 70% rahvastikust. Nimeliselt on teada 304 Haapsalu elanikku, kellest 1710.-1711. aastal epideemia ohvrid said. Haiguse-eelse suuruse saavutas rahvaarv alles 1770. aastatel.

Ajal, mil lahingutegevus väljaspool Liivimaad veel jätkus, külastas Haapsalut 1715. aastal tsaar Peeter I, kes otsis korralikku sõjasadamapaika. Linn selleks ei kõlvanud - peamiselt lahe madala veetaseme tõttu - ning sadam rajati lõpuks Paldiskisse.

Haapsalus andis tsaar aga käsu muuta linnus sõjaliselt kasutuskõlbmatuks. Lääne-Eestis viibides soovis tsaar külla sõita ka Haapsalu külje all asuva Ungru mõisnikule parun Reinhold Ungern Sternbergile, keda ta oli tundma õppinud mitmetel kohtumistel Peterburgis ja Tallinnas. Selgus aga, et parun oli juba kaks aastat tagasi Tallinnas surnud - Ungrus vestles Peeter niiviisi tema kahekümneaastase lese Sophie'ga.

Tsaari külaskäiku Ungru mõisa ümbritsevad ka mitmed legendid. Kui olevat kätte jõudnud aeg einestama asuda, ulatanud keegi teener keisrile karika, millesse oli graveeritud Rootsi kuninga Karl XII nimi. Otsekohe püüdsid teised selle karika tsaarilt tagasi võtta, kuid Peeter tõrjus nad eemale ning tühjendas karika hüüdega: „Elagu sõber Karl!". Lisaks olevat tsaar laua ääres istudes märganud ühe ukse kohal enda pilti, aga teise ukse kohal tühja raami. Ringi vaadates olevat ta leidnud ahju tagant Karl XII portree, mis nähtavasti tsaari saabumisel oli kiiresti sinna peidetud. Seepeale olevat Peeter hüüdnud: „Ahjaa, vend Karl! Nüüd pead sina pugema ahju taha! Vahest oleks vaja ainult üht lahingut, et ma ise peaksin minema sinna!" Nende sõnadega olevat ta pildi jälle seinale tagasi tõstnud.

www.muuseum.haapsalu.ee

Foto: http://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_I

 

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kivid
  • maja
  • matkamine
  • mõis
  • nool
  • park
  • ring
  • sadam
  • vaade