Haapsalu Rootsi aja lõpul

kaardile

1691

17. sajandi teisel poolel Haapsalu elanike arv suurenes, linna asus elama mitmeid kaubanduses vilunud uuskodanikke. Peagi seadis läänihärra ametisse ka esimese uue bürgermeistri. Reahärrade valimisest aga puuduvad esialgu lähemad teated. Veel 17. sajandi lõpul on Haapsalus peale bürgermeistri ja kohtufoogti ainult kaks rae liiget ametis.

Sajandi lõpul oli Haapsalus u 45 kodanikku, linnaelanike koguarv jäi erinevate arvamuste kohaselt 400 ja 700 vahemikku. Pärast 1695-97. aasta näljahäda vähenes kohalik rahvaarv ilmselt suurel määral.

Haapsalu oli välisilmelt tegelikult üpris nigel: pisike, kehva planeerimisega ja väikestest õlgkatustega palkehitistest koosnev asula. Linna ilmet taheti soliidsemaks muuta ja 1664. aastal andis Magnus Gabriel De la Gardie (pildil) linnale raekoja ehitamiseks krundi (raekoda sai tegelikkuses aga valmis alles 1775. aastal). 1640. aastatel alustasid De la Gardie'd lossi ümber pargi rajamist. Ühtlasi laienes Haapsalu Rootsi ajal väljapoole enda keskaegseid piire. 17. sajandil on esmakordselt mainitud ka mitmeid Haapsalu eeslinnu, millede elanikud olid ilmselt pärit Hiiumaalt ja Noarootsist.

Nii Jakob, kui ka Magnus Gabriel De la Gardie soovisid oma valdustes arendada tööstust ja kaubandust. Nad kutsusid Haapsallu rikkaid isikuid, kes oleksid võimelised äriga tegelema ja endale laevu soetama. Haapsalu majanduslikule tõusule oli aga väga vastu Tallinn, kes kartis konkurentsi ja nõudis, et väiksemad sadamad kaubandusele suletaks. Tallinn saavutas küll korraks oma tahtmise, kuid De la Gardie'd kasutasid oma mõjuvõimu Rootsi valitsevates ringkondades ning neil õnnestus Haapsalu taas kaubandusele avada. Kõigile püüdlustele vaatamata ei saanud Rootsi ajal Haapsalust olulist kaubalinna. Esiteks olid sadamaolud üsna halvad: suured laevad ei pääsenud madala lahe tõttu piisavalt lähedale. Teiseks polnud kohalikel elanikel kaubanduse arendamiseks vajalikku hulka raha ega kogemusi. 1691. aastal oli linnas u 30 käsitöölist, kes koondusid vastavalt oma erialale tsunftidesse. Oma tsunftid olid rätsepatel, kingseppadel ja kangrutel, mis tähendab, et nende näol oli tegu kõige arvukamate käsitöölistega.

1665. aastal pantis Magnus Gabriel De la Gardie rahaliste raskuste tõttu Haapsalu valdused oma väimehele Otto Wilhelm von Königsmarkile, kes 1681. aastal sai need oma pärisomandiks. 1680. aastail Eesti- ja Liivimaad tabanud mõisate reduktsioon, mille tagajärjel läksid ka Rootsi kõrgaadlikke valdusse langenud Balti väikelinnad jälle otseselt Rootsi keskvalitsuse alluvusse, tabas ka Haapsalut, mis muudeti 1691. aastal riigivalduseks.

Jaago, Kalev. Magnus Gabriel De la Gardiest ja tema seostest Eestiga. Läänemaa Muuseumi toimetised VIII. Haapsalu, 2004
www.muuseum.haapsalu.ee

Foto: http://www.britannica.com/EBchecked/media/9900/Magnus-De-la-Gardie-detail-from-an-oil-painting-by


 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kivid
  • maja
  • matkamine
  • mõis
  • nool
  • park
  • ring
  • sadam
  • vaade