Haapsalu Rootsi võimuperioodi alguses

kaardile

1628

9. augustil 1581. aastal vallutasid Rootsi väed lõplikult Haapsalu linna. Läänemaa rannikualadest koos Haapsalu linna ja linnusega moodustati omaette üksus - Haapsalu lään - mille eesotsas seisis riigi poolt määratud ametnik, lossifoogt. Tema administratiiv- ja osalt ka kohtuvõimule allus otseselt ka Haapsalu linn. Näiteks pidi foogt osalema linnakohtus ettetulevate kriminaalasjade arutamisel ning otsuste langetamisel. Siiski säilis Haapsalus ka rae institutsioon ja omavalitsus. On teada, et 1595. aastal oli linnal suur raad, kuhu kuulus üks bürgermeister ja seitse liiget. Keskajal kehtinud Riia õigus asendati aga Põhja-Eestis tavalise Lüübeki õigusega.

1628. aastal ostis prantsuse päritolu Rootsi aadlisuguvõsa liige krahv Jakob De la Gardie (pildil) Haapsalu linnuse, linna ja lääni. Sellest ajast alates allus Haapsalu linn krahvlikule administratsioonile, osalt ka kohtumõistmisele, kuid rae institutsioon säilis ikkagi. Linna uut valitsejat tuleks sisuliselt vaadelda riigi läänimehena. Muuseas oli ta kohustatud linnuse kaitseseadmeid heas korras hoidma ja kindlust garnisoniga varustama - viimane kohustus püsis küll vaid niikaua, kui Liivi sõjas raskesti kannatada saanud Haapsalu kaitserajatiste nimekirjast maha kanti. Jakob De la Gardie pidas aga linnuse taastamist elamiskõlblikuks ehitiseks oluliseks prioriteediks ning 1620.-30. aastatel tegeles sellega krahvi teenistuses ka kuulus hollandi kiviraidur Arent Passer. Jakobi poeg Magnus Gabriel De la Gardie, kes Haapsalu päris, plaanis jätkata linnuse ümberehitusi barokseks lossiks, aga need tööd jäid soiku kuni 1688. aastani, mil tulekahju linnuse suures osas hävitas.

17. sajandi esimesel poolel oli Haapsalu elanike arv võrdlemisi väike ja kaevati et kodanikel puudub kapital ja algatusvõime. Rahvaarv linnas oli vähenenud pärast sajandialguse näljahäda ja taudisid. 1648. aastaks puudus linnal ka raad, kohtumõistmiseks oli olemas vaid alamkohus, kuid seegi puuduliku koosseisuga. Esimene Haapsalu linnakool oli aga asutatud juba 1554. aastal ja see jätkas ka oma tööd. Selles õppisid peamiselt kaupmeeste ja käsitööliste lapsed vanuses reeglina 7-12 aastat. Õppekeeleks oli saksa keel, kuna suurem hulk linnakodanikke olid just sakslased, kuid loomulikult oli õpilaste seas ka eestlasi ja rootslasi. Linnakoolis oli enamasti üks õpetaja, kelle ülesandeks oli lastele selgeks teha lugemine ja kirjutamine ning arvutamine.

www.muuseum.haapsalu.ee

Foto:http://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_De_la_Gardie


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kivid
  • maja
  • matkamine
  • mõis
  • nool
  • park
  • ring
  • sadam
  • vaade