Haapsalu Liivi sõja ajal

kaardile

1559

Poolteist aastat pärast Ivan IV sissetungi Liivimaale, müüs 1559. aasta 26. septembril Saare-Lääne piiskop Johann von Münchhausen enda valdused, sealhulgas ka Haapsalu linna, Taani kuningale ning lahkus Saksamaale. Taani monarh andis need valdused üle enda vennale, Eesti ajaloos tuntud hertsog Magnusele (pildil tema pitsat), kes aga eelistas Haapsalule enda riigikese keskusena Kuressaaret.

Kui 1563. aastal puhkes aga Rootsi ja Taani vahel sõda, nn Põhjamaade seitsmeaastane sõda, vallutasid rootslased koheselt Haapsalu, mida nad ka laialdaselt rüüstasid. Protestandist Balthasar Russow tundis endise katoliku piiskopkonna pealinna langemisest ilmselget rõõmu, kirjutades oma kroonikas: „nõnda hävitati see jäle pordumaja".

Liivi sõja arenedes polnud rootslastel aga võimalik 1570. aastate alguses enda liivimaalastest koosnevatele üksustele, nn mõisameestele palka maksta ning pantisid neile Läänemaa linnused, sealjuures ka Haapsalu. Suuremat kasu lootes andsid uued omanikud need aga 1575. aastal taas Taani kuningale üle. Juba järgmisel aastal jõudsid korduvalt omanikku vahetanud Haapsalu alla aga jõuliselt edasi tungivad Vene väed, kes vallutasid ka sealse linnuse, mida arvatavasti kuigivõrd pühendunult ei kaitstud, sest Russowi sõnul, olid venelaste lossi tungimise ajal „mõned Haapsalu junkrutest veel nii heas tujus, et ühel neist istus kaks aadlipreilit süles ja ta naljatas nendega". Seda kommenteerinud üks venelastest imestusega, et kui nemad oleks sellise lossi nii kergesti käest andnud, siis ei teaks suurvürst, millise surmaga neid karistada. Samal aastal ebaõnnestus taanlaste katse linna enda valdusesse tagasi saada ning viimast korda vallutati Haapsalu Liivi sõjas 1581. aasta suvel rootslaste poolt, kelle võimu alla langes peagi kogu tänapäeva Põhja-Eesti. Nii algas linnas ligi 130-aastane Rootsi võimuperiood.

Arvatavasti sai Haapsalu sõjategevuses ka tõsiselt kannatada. Hävis palju maju, kindlasti kogu kvartal tänapäevase Lossiplatsi alal, mis varem oli hoonestatud. Samuti sai tõsiselt kannatada linnamüür. Eelkõige sai lahingutegevus katsumuseks aga linnusele, millesse ehitati sel perioodil müüridest sissepoole kraavid ning vallid kahurite paigutamiseks ja kaitseks pommitamise eest. Siiski sai see tõsiselt kannatada: suures osas purustati väike linnus ning eeslinnuse müürid. 17. sajandil kanti see ka Rootsi riigi Eestimaa provintsi kaitseehitiste nimekirjast maha.

Laur, Mati. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550-1800. Tallinn, 1999
Aluve, Kalvi. Haapsalu piiskopilinnus. Tallinn, 1998
Adamson, Andres. Läänemaa langemine Vene võimu alla Liivi sõja ajal. Läänemaa Muuseumi toimetised XIII. Haapsalu, 2010
http://www.haapsalulinnus.ee/?id=1025

Foto:http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Hertsog_Magnuse_pitsat.jpg


 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kivid
  • maja
  • matkamine
  • mõis
  • nool
  • park
  • ring
  • sadam
  • vaade