Haapsalu muinasaeg

kaardile

1200

Vanimad Haapsalu nime kujud on Hapsalla, Hapsallae, Hapasella, Hapsell, Hapesellis või Hapezelle. Keskajal on kõige sagedamini kasutatud nimekujusid Hapsel ja Hapsell.

16. -17. sajandist on peamiselt tuntud linna nimega Hapsal, mida praegugi mõnikord saksakeelsetes tekstides kasutatakse. Saksapärasest nimest Hapsal võis eesti keeles omastavas käändes ja eestipäraselt sõnarõhku esimesel silbil hääldades välja kasvada linna praegune nimi Haapsalu. Ei ole aga välistatud, et sellisel kujul oli koha nimi eestlaste seas kasutusel juba varem.

Enne Eesti kristianiseerimist tänapäevase Haapsalu aladel teadaolevalt asustust ei olnud. 13. sajandi alguses oli aga Ridala muinaskihelkonna küladel tänapäevase Noarootsi lahe ääres mitmeid kaubitsemis- ja kalastuskohti.

Tähtis on märkida, et 800 aastat tagasi ei asunud tulevase Haapsalu kõrval mitte laht vaid väin ning Noarootsi oli 13. sajandi alguses saar, mis oli mandrist täielikult veega lahutatud - seega võis mereteed mööda sõita tänapäevasest Saunja (fotol) lahest Hara laheni. Mööda sellist laevateed toimus muinasajal ka tihe veeliiklus, sest alused eelistasid liikuda Noarootsi ning mandri vahel, kus nad olid kaitstud tugevate tuulte ja lainetuse eest ning kus asus mitmeid turvalisi peatumis- ja ööbimispaiku, mis olid lähedal püsiasustusele.

Kui Saare-Lääne piiskop Hermann enda keskuse Haapsallu tõi, ei rajanud ta linna seega mitte lahe vaid väina äärde ning kindlasti kavatses ta kontrollida sellest läbi kulgevat veeteed. Tuluallikana pidas ta silmas nii makse ja tolle sadamakoha kasutamise eest kui ka väina ohutuks läbimiseks vajaliku lootsiteenuse tasusid. Nii rajati Haapsalu piiskopilinnus loode-kagusuunalisele laugenõlvalisele voorjale künnisele, millele rajatavat sadamakohta kaitses laidude ahelik.

Arheoloogiline uurimistöö on näidanud, et asunduse kujunemine võis Haapsalu alal alata juba 13. sajandi esimesel poolel. Vanimad jäljed sellest pärinevad Lossiplatsi lõunaküljelt tänapäevase Jaani tänav 4 kinnistult, kus kaevati välja puidust keldri jäänused, mille vanus jäi aastatevahemikku 1158-1228. Samalt alalt kaevati välja üheruumilise palkhoone jäänused, mis on teadaolevat Haapsalu vanim elamu. Selles asus ka hoburauakujuline ahi.

Paras, Ülle (toim.) Saare-Lääne piiskopkond: artiklid Lääne-Eesti keskajast. Tallinn 2004
Pärn, Anton. Veetee osast Haapsalu linna rajamise kohavalikul. Läänemaa Muuseumi toimetised V. Haapsalu, 2001
www.muuseum.haapsalu.ee

Foto:http://loodus.keskkonnainfo.ee/webeelis/infoleht.aspx?obj=ala&id=3743


 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kivid
  • maja
  • matkamine
  • mõis
  • nool
  • park
  • ring
  • sadam
  • vaade