Rootslased plaanivad Narvat vallutada

kaardile

detsember 1573

Kuna 1570. aastal oli Liivimaa pinnal puhkenud Rootsi-Vene sõda, muutus Narva vallutamine Rootsi kuninga jaoks eriti oluliseks, kuna sealse sadama kaudu jõudsid Moskva suurvürstini Lääne-Euroopast relvad ja muu varustus. Kuigi 1570. aasta Stettini rahulepingus oli Rootsi nõustunud lääneeurooplaste vaba lubamisega Narva, vedasid nad sinna jätkuvalt ka leppega keelatud kaupu - eelkõige sõjavarustust - nii et Rootsi sõjalaevad jätkasid Soome lahes kaupmeeste ründamist. Siiski ei õnnestunud neil Narvaga kauplemist täielikult peatada ning laevade liikumise tõkestamine ning eriti nende rüüstamine tõi kaasa tõsiseid konflikte neutraalsete osapooltega, kelle kaupmeestele alused kuulusid. Narva vallutamine venelastelt tõotas lahendada kõik need raskused.

Ette nähti koordineeritud rünnakut nii maismaalt kui merelt, millega tuli vallutada nii Narva kui Ivangorod - kui see aga ebaõnnestuma oleks pidanud, siis nähti ette, et linnad tuleb maha põletada ning blokeerida neile ligipääs mere poolt uputatud laevade, kivide ja muude takistustega, nii et veeteed enam kunagi kasutada ei saaks.

Seetõttu saabus Liivimaale 1573. aasta teisel poolel lisaks rootslaste väeosadele hulganisti šotlastest ja sakslastest palgasõdureid, nii et aasta lõpuks oli kogutud 11 000-meheline vägi. Sellega pidi Rootsi väepealik Clas Tott ründama Narvat. Kuna aga palgasõduritele jäi pikaks ajaks palk maksmata, keeldusid nad enda juhi käske kuulamast ning väeosades kadus distsipliin. Seetõttu hakkasid šotlased ja sakslased Harjumaal ja Tallinnas, mis olid Rootsi võimu all, rüüstama.

Suurte pingutustega suutis Tott 1574. aasta jaanuaris 5000 mehega sõjakäiku alustada, aga ei jõudnud kaugumale Rakverest, mida ta aga vägedes valitseva korralageduse tõttu vallutada ei suutnud. Rootsi laevastik suutis vaid rüüstada Ivangorodi ümbrust ning uputada kolm laeva, blokeerimaks ligipääsu Narvale, aga see ei andnud mingeid ulatuslikumaid tulemusi.

Tender, Erik et al. Eesti ajalugu III. Rootsi ja Poola aeg. Tartu, 1940
Attman, Artur. The struggle for Baltic markets: powers in conflict 1558-1618. Göteborg, 1979

Foto:http://et.wikipedia.org/wiki/Claes_Tott

 

 

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • kivid
  • nool
  • ring
  • sild
  • tulease
  • tuletorn
  • vaade