Opritšnina rüüstab Narvat

kaardile

1570

Ivan IV oli Venemaal sisse viinud korralduse millega maa jaotati kaheks: žemštninaks ning opritšninaks - esimene koosnes aadlikele kuuluvatest päritavatest maavaldustest, teises kehtis sisuliselt suurvürsti piiramatu võim, mida tagasid Ivan IV ustavad relvajõud, nn opritšnikud. Opritšnina oli suurvürsti võimas poliitiline tööriist, millega ta klaaris suhteid enda tegelike ja oletatavate vastastega ning mille abil ta laiendas enda võimubaasi uue teenistusaadli loomisega.

Opritšnikud korraldasid Ivan IV vaenlaste seas tihti veriseid arveteõiendamisi, näiteks rüüstati suurvürsti silmis ebatruusid linnasid Pihkvat ja Novgorodi. 1570. aastal jõudis opritšnina ka Liivimaa linnadeni.

1570. aasta talvel saabusid mõned tuhanded opritšnikud Narva müüride alla, kus nad väitsid, et kavatsevad ette võtta sõjakäigu Rootsi vägede vastu Liivimaal. Kui neile aga väravad avati, ründasid nad linnakodanikke ning rüüstasid Narvat. Sealjuures tapsid nad ainult venelastest kaupmehi, jättes sakslased ning eestlased puutumata. Vene rahvusest inimeste seast polevat nad aga armu andnud ka naistele ega lastele ning pärast viimaste mõrvamist, riisusid nad tühjaks ka nende majad, laod ja poed ning põletasid rüüstatud kauba ära või viskasid selle jõkke. Sellise terroriga üritati kindlustada Narva ustavust Moskva suurvürstile ning selles ilmnes ka Ivan IV isiklik viha kaupmeeste vastu.

Laur, Mati. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550-1800. Tallinn, 1999
Laider, Margus. Dorpat 1558-1708: linn väe ja vaenu vahel. Tallinn, 2008

 


 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • kivid
  • nool
  • ring
  • sild
  • tulease
  • tuletorn
  • vaade