Asutava Kogu valimised

kaardile

05. aprill 1919

Aktiivse osalusega valimistel said kõige enam hääli sotsiaaldemokraadid ja sotsialistide-revolutsionääride partei. Parempoolsetest erakondadest oli ainsana edukas Eesti Rahvaerakond.

Eesti Asutava Kogu valimised toimusid 5.-7. aprillil vaatamata sõjategevusele. Palju kostis proteste kommunistide ja paremäärmuslaste poolt - esimesed kutsusid üles valmisi boikoteerima ja levitasid valimisnimekirjade asemel „valge terrori ohvrite" nimekirju, viimased uskusid, et eesti rahvas pole hääleõiguse kasutamiseks küps. Osavõtt oli aga väga aktiivne: valimas käis umbes 80% hääleõiguslikust elanikkonnast - see demonstreeris ka seda, et väga suur enamus Eesti rahvastikust toetas riiklikku iseseisvust, millele Asutav Kogu kindla vormi pidi andma.

Erakordselt suure edu - 64,2% häältest ja 78 kohta 120-st Asutavas Kogus - saavutasid vasakpoolsed erakonnad, mis annab märku revolutsiooniefooria jätkumisest Eestis. Sotsiaaldemokraadid said 41, tööerakondlased 30 ja esseerid 7 kohta. Sotsiaaldemokraatide poolt hääletas ka palju inimesi, kes olid varem toetanud enamlasi. Esseeride ebaedu oli tingitud peamiselt nende juhtkonnast, kus domineerisid haritlased, kellel polnud poliitilist mõju rahvamassidele.

Parempoolsemate vaadetega erakondadest oli ainsana edukas Jaan Tõnissoni juhtitud Eesti Rahvaerakond 25 kohaga. Kristlik Rahvaerakond (5 kohta) oli alles väga noor partei ning polnud toetust võitnud ja Eesti Maarahva Liitu (8 kohta) seostati selle liidri Konstantin Pätsi tõttu - kes oli ka Ajutise Valituse peaminister - sõjaegsete vabaduste kitsenduste ning majanduslike ebameeldivustega. Ühtlasi oli Eesti Maarahva Liit ainsa parteina tegutsenud ka Saksa okupatsiooni ajal ning omas seega mõneti kollaboratsionistide imidžit. Sakslaste parti eeliseks oli, et baltisakslased tunnetasid end tervikliku kogukonnana, mis ülejäänud Eesti ühiskonnast eristus, nii et enamik neist hääletas enda erakonna poolt, olenemata poliitilistest vaadetest. Venelaste poliitilised otsused polnud niivõrd rahvusküsimusega seotud ning seetõttu sai etniline Vene Kodanike Kogu vaid ühe koha. Saadikute seas oli ka seitse naist.

Partei                                                       Hääli               Kohti
Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei    152 341             41
Eesti Tööerakond                                      114 879             30
Eesti Rahvaerakond                                    94 892              25
Eesti Maarahva Liit                                      29 989              8
Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei     26 536              7
Eesti Kristlik Rahvaerakond                          20 157              5
Saksa Partei Eestimaal                                11 462              3
Hiiu-Saare Elanike Nimekiri                           1090                 -
Vene Kodanike Kogu                                    5765                1
Üle-eestimaaline Meremeeste Liit                   795                  -

 

Allikad: Vahtre, Sulev (toim.) et al. Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu, 2005Eesti ja maalim. XX sajandi kroonika. I osa. Eesti Entsüklopeediakirjastus AS. Tallinn, 2002

Ant, Jüri et al. Eesti Vabariigi sisepoliitika 1918-1920: dokumentide kogumik. Tallinn 1999

http://www.riigikogu.ee/index.php?id=31619
http://www.riigikogu.ee/index.php?id=36723

 

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • nool
  • ring
  • teater
  • vaade