Valimiste korraldamine

kaardile

01. märts 1919

Valimisõiguse said kõik vähemalt 20 aastased Eesti kodanikud. Ei kehtestatud varanduslikke, seisuslikke, usulisi ega soolisi piiranguid.

Asutava Kogu valimiste ettevalmistamiseks moodustati peakomitee, mille etteotsa sai Kaarel Parts (fotol). Töötati välja ka valimismäärused: leiti, et tegu on üldvalimistega, mis on otsesed ja toimivad proportsionaalsuse alusel. Kogu riik jagati valimisringkondadeks. Pärast üldiste määruste väljatöötamist hakati moodustama valimiskomisjone kohtadel, seejärel jaoskondades. Sealsed komisjonid hakkasid kokku seadma valimisõiguslike kodanike nimekirju.

Valimisõiguse said kõik Eesti Vabariigi kodanikud: novembris oli paika pandud, et kodanikud olid kõik isikud, kes olid enne 24. veebruari 1918. aastal omanud Vene kodakondsust, elasid alaliselt Eesti Vabariigi pinnal ja olid kantud kohalikes omavalitsustes peetavatesse omavalitsusregistritesse. Vanusetsensuslikult sai valida alates 20. eluaastast ning hääletuses osavõtmiseks ei kehtestatud varanduslikke, seisuslikke, usulisi ega soolisi piiranguid. Valimisõigusest pidid ilma jääma vangid, kohtu poolt karistatud ja ametlikult nõrgamõistuslikuks kuulutatud inimesed.

Erakondade tasandil toimus tegevus veel aktiivsemalt: toimusid kohtumised, kus töötati välja programmid, pandi paika loosungid ja töötati välja nimekirjad, keda millistes paikades kandidaatideks esitada. Algasid ka parteide poliitilised kampaaniad ning jätkus parteilise maastiku korrastamine: juba 1918. aasta novembris olid näiteks liitunud sarnaste vaadetega Eesti Demokraatlik Erakond ja Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond, kes moodustasid Eesti Rahvaerakonna. Viimasest lõid aga lahku kiriklikud ringkonnad, rajades Kristliku Rahvaerakonna. Agraarparteidest konsolideerus tugevamaks Eesti Maarahva Liit ja tegutses ka Eestimaa Talurahva Liit. Vähemusrahvusi esindasid Vene Kodanike Kogu ja Saksa Partei Eestimaal. Uuendatud programmiga läksid valmistele pahempoolsed: Eesti Tööerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ja Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseerid). Enamlased otsustasid valimisi boikoteerida, küll aga osalesid väikeste jõududena ka Üle-eestimaaline Meremeeste Liit ja Hiiu-Saare Elanike Nimekiri.

Vahtre, Sulev (toim.) et al. Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu, 2005

Foto: http://vikerraadio.err.ee/saade/eesti_lugu/arhiiv/2009/10

 

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • nool
  • ring
  • teater
  • vaade