Puhja Gümnaasium

kaardile

1686

Tartumaal alustasid 1686.aastal tööd talurahvakoolid Nõos, Kambjas, Rõngus ja Puhjas.
Puhja kirikuõpetaja Adrian Virginiuse (1663-1706) lühike elu oli tegevusrikas ja viljakas: oma isa käsikirjade alusel andis ta välja lõuna-eesti keelse suure katekismuse, laulu- ja palveraamatu. Suurimaks saavutuseks olid Adrian Virginiusel ja tema isal, Kambja pastoril Andreas Virginiusel Uue Testamendi esmakordne väljaandmine eesti keeles 1686.aastal.

Adrian Virginiuse palvel saadeti 1686.a. Puhja siinsetele lastele lugemisoskust õpetama üks Forseliuse seminari kasvandik, kelle nime ei ole teada. Lapsi õpetati lugema Forseliuse uut õppeviisi kasutades, kus tähti õpiti neid valjult hääldades, sõnu aga silpide kaupa veerides. Õpikuna kasutati Forseliuse koostatud aabitsat (ilmus 1686.a. Riias), kus oli kasutatud uut, ühtlustatud ortograafiat. 1686.a. kevadeks oli Puhjas lugemisoskuse omandanud 48 õpilast. Juba kooli algusaastatel said siin teadmisi poiste kõrval ka mõned tüdrukud.
XVII sajandi alguses õpetas Puhjas lastele koolitarkust Käsu Hans. Käsu Hans on esimene teadaolev eesti rahvusest luuletaja. Rahvapärimuse järgi oli Puhja köster ja kooliõpetaja Käsu Hans tark ja osav, koguduse poolt lugupeetud mees. Arvatavasti oli ta Forseliuse seminari kasvandik, kuid kindlaid andmeid tema isiku kohta on vähe.

Dokumentaalselt on tõestatud Käsu Hansu Puhjas köstriks olek a. 1701 - 1708. Käsu Hansu kuulus kaebelaul "Oh! Ma vaene Tardo liin" (kirjutatud 1708.a.) käsitleb Tartu linna hävitamist Vene vägede poolt Põhjasõjas.
Adrian Virginiuse ja Käsu Hansu mälestuse jäädvustamiseks avati Kavilda muinsuskaitse klubi ettevõtmisel 13.augustil 1988.a. mälestustahvlid Puhja kiriku ette toodud suurele maakivile. Kivitahvlile on raiutud tekstid:
Aastail 1686-1694 töötas Puhjas pastorina Adrian Virginius, rahvavalgustaja ja vaimuvara vahendaja.
Põhjasõja aastail oli Puhjas köstriks ja koolmeistriks Käsu Hans - esimene eestlasest luuletaja.
1710-1730.a. on Puhja kirikus visitatsiooniprotokollis kirjas köstri ja koolmeistrina Mardi Hans. Eesnimede kokkulangemise tõttu on Mardi Hansu samastatud Käsu Hansuga, kuid kindel selles olla ei saa.
Pärast Põhjasõda jäi Baltimaadel kehtima senine koolikorraldus.

18.aprillil 1765.aastal andis kindralkuberner Browne välja koolipatendi, mis nõudis igas mõisas talurahva lastele kooli avamist. Neile, kes soovisid edasi õppida, pidi olema selleks võimalus kihelkonnakoolis.

Takistuseks koolipatendi nõudmiste täitmisel said õpetajate vähesus ja paljude mõisnike vastuseis. Puhja kihelkonna Ulila, Vana-Kavilda, Vastse-Kavilda, Väike-Konguta ja Suure-Konguta mõisates avati koolid.

Ulila eramõisal, mille omanikuks oli rüütel Magnus von Virgin, oli 4 kooli, igas külas (Nasja, Teilma, Härjanurme, Kaimi) oma kool. Väike-Konguta kroonumõisal oli kool Majala külas, Väike-Ulila mõisal Võsivere külas, Suure-Konguta mõisal Kobilu, Aengo ja Soova külades.

Külakoolides õpetati lastele lugemisoskust, laulmist ja katekismuse tundmist. Soojuse ja valguse eest koolis tuli hoolitseda tarkuse taganõudjatel: koolimaja kütmiseks ja valgustamiseks pidi iga õpilane tooma koorma puid ja naela küünlaid.

 

Allikad: Kooli kodulehekülg http://www.puhjag.edu.ee/portaal/index.php?option=com_content&task=view&id=46&Itemid=59

Forseliuse Selts http://www.forselius.ee/index.php?page=rootsi-aja-koolid-1998-a

Foto: http://www.puhja.ee/index.php?page=87&


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • kool