Liivimaa linnade ühise luterliku kirikukorralduse väljakujunemine

kaardile

1527

Esialgu oli usuline korraldus Liivimaa protestantlikes linnades küllaltki erinev. Tallinnas ei tunnustatud näiteks veel 1527. aastalgi luterlust, pidades seda sektantluseks, kuigi samas olid linlased selgelt reformatsioonilistel seisukohtadel. Peamiselt tähendas kohalik kirikukorraldus aga seda, et iga linn haaras kirikuvarad enda kätte ja hakkas tegelema ka vaestehoolekandega. Samuti hoolitseti selle eest, et linlased ei käiks katoliiklikel jumalateenistustel ega katoliiklikud kombed linna tagasi hiiliks.

Siiski ähvardas usuliste kombetalituste mitmekesisus Liivimaa luterlasi sektantlusega: kui igas linnas on veidi omamoodi usk, siis võivad kergesti tekkida ka omavahelised tülid ning nõrgenenud luterlasi on katoliiklikel maaisandatel tunduvalt lihtsam alla suruda.

Seetõttu alustas Riias 1527. aastal tegevust autoriteetne teoloog Johannes Briesmann, kes oli suures osas läbi viinud Preisimaa reformatsiooni. Ta töötaski 1529. aastaks välja kirikukorralduse Riia linna jaoks, mis 1533. aastal võeti üle ka teiste Liivimaa protestantlike linnade poolt. Nõnda olid reformatsioonimeelsed endid ühendanud, kuid luterluse edasiseks levikuks olid võimalused siiski veel nigelad.

Allikas: Eesti ajalugu. II, Eesti keskaeg. 1937. 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • kirik
  • kohus
  • matkamine
  • mõis
  • näitus
  • tulease