Reformatsiooni tähendus eestlaste jaoks

kaardile

1525

Eestlaste jaoks oli luterlusel esialgu tunduvalt väiksem roll kui sakslaste jaoks. See puudutas esialgu otseselt vaid linnaeestlasi, kes 1524-1525 koos sakslastega pildirüüstetes osalesid ning endale ka evangeelsed jutlustajad said. Linnaeestlased olid ilmselt juba 1530. aastateks valdavas osas luterlased.

1525. aastal on aga teade esimesest eestikeelsest trükisest, mis nägi ilmavalgust just tänu reformatsioonile: nimelt käskis katoliiklik Lübecki raad hävitada eesti, liivi ja saksa keeles ilmunud "ketserliku" trükise. 1535. aastal ilmus aga Wanradt-Koelli katekismus, mis on esimene osaliselt säilinud eestikeelne trükis. 1554. aastal ilmus veel üks eestikeelne katekismus, mille trükkimist toetas protestantlik ordumeister Heinrich von Galen.

Maal levis reformatsioon esialgu ilmselt väga vähe. Üksikud protestantlikud mõisnikud võisid küll ka oma talupoegi püüda luterlikult kasvatada, kuid laiemat usulist pööramist enne Liivi sõda ei toimunud. Eesti talurahvas jäi enamjaolt oma vanade kommete juurde, mis olid segu paganlusest ja katoliiklikest kommetest. Alles 17. sajandil asusid rootsi evangeelsed pastorid nende "ebausu ja paganluse" kommete vastu võitlusse.

Allikas: Eesti ajalugu. II, Eesti keskaeg. 1937.


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • kirik
  • kohus
  • matkamine
  • mõis
  • näitus
  • tulease