Vasallide ja piiskoppide vahelised tülid

kaardile

1519

Tõsisemad tülid Liivimaa piiskoppide ja nende vasallide vahel algasid 1510. aastate lõpus, kui piiskopid ühelt poolt püüdsid oma ilmalikku võimu suurendada, vasallid samas aga, olles viimase poole sajandi jooksul tuntavalt privileege juurde saanud, ei tahtnud sellel mõistagi juhtuda lasta.

Tüli käiski peamiselt selle ümber, kas piiskopil kui maaisandal on õigus vasallide maaomandit teatud juhtudel ära võtta, selle müümist või pärandamist piirata. Piiskopid, eriti Johann Blankenfeld (oli Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop - pildil) ning Johann Kievel (Saare-Lääne piiskop), leidsid, et neil on see õigus ja püüdsid oma tahet ka vasallidele peale suruda. Vasallid sõlmisid aga liidu linnadega ning hakkasid maaisandale ägedalt vastu. Seetõttu keelduti ka reformatsiooni alguses Lutheri kirikuvande alla panemist heaks kiitmast ja lõpuks asus üks rüütelkond, Läänemaa oma, ka otseselt uue usu poolele.

1527. aasta järel, kui Kievel ja Blankenfeld surid, olukord rahunes. Kuid protestantlik Läänemaa rüütelkond sattus peagi oma piiskopiga taas vastuollu, mis tõi kaasa Saare-Lääne vaenuse puhkemise. Samal ajal paistis näiteks Harju-Viru rüütelkond silma aga tugeva katoliikluse toetajana, alles 16. sajandi keskpaigas hakkas see luterluse poole kalduma.

Allikad: Eesti ajalugu. II, Eesti keskaeg. 1937.

Pärtel Piirimäe. Maaisandad, seisused ja maapäev: Vana-Liivimaa riiklusest Wolter von Plettenbergi perioodil. Magistritöö. 1998.

foto:http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e2/Blankenfeld.jpg/220px-Blankenfeld.jpg


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • kirik
  • kohus
  • matkamine
  • mõis
  • näitus
  • tulease