Reformatsiooni algus

kaardile

31. oktoober 1517

Ehkki rahulolematus katoliku kirikuga oli sama vana kui kirik ise, suutsid paavstid kuni 16. sajandi alguseni kristlusesiseseid õpetusi edukalt kas ketserluseks kuulutada ja hävitada või kiriku õpetusse sisse sulandada.

Olukord muutus aga 1517. aastal, mil aastaid usuteadust õppinud augustiini munk Martin Luther (pildil) avaldas Wittenbergis 95 teesi, milles ta kritiseeris katoliku kirikus toimuvat. Tema peamine kriitika oli suunatud indulgentside (patukaristuse kustutamise kirjad) müümise vastu, mis sel ajal oli saavutanud eriti suure ulatuse, sest sellest saadava tuluga finantseeris paavst Roomas Püha Peetri kiriku ehitust. Lisaks protesteeris Luther katoliku kirikus toimuva onupojapoliitika ja teiste väärnähtuste vastu, eriti selle vastu, et kirikuvürstid omaksid ilmalikku võimu, nagu see Saksamaal mitmel pool oli. Samas sisaldas tema protest ka mitmeid vastuväiteid kiriku õpetusele: tema ilmselt olulisimaks seisukohaks oli see, et inimene võib ennekõike õndsaks saada usu läbi.

Siiski ei olnud Lutheri esimene protestiaktsioon tegelikult eriti radikaalne, eriti arvestades tema hilisemat tegevust. Ta pühendas oma kirjad paavstile ning lootis, et katoliku kirik võtab tema kriitikat kuulda. Erinevalt üldlevinud legendist ei naelutanud Luther oma teese siiski tõenäoliselt Wittenbergi lossikiriku seinale, vaid saatis neid laiali Saksamaa vaimulikele autoriteetidele.

Paavsti reaktsioon Lutheri tegevusele oli esialgu ettevaatlik, kuid pigem siiski tõrjuv. Saksamaa kirikuvürstid aga nägid Lutheri kriitikat olevat suunatud eelkõige enda vastu ning suhtusid temasse seetõttu täiesti eitavalt. Luther solvus aga kiriku negatiivse suhtumise peale ning muutus oma mõtetes üha radikaalsemaks. 1519. aastaks oli lõhe endise munga ja katoliku kiriku vahel juba ületamatu: Luther pandi ketserina kirikuvande alla, kuid tema toetajaskond üha kasvas.

1521. aastal kutsuti Luther aru andma Saksa Riigipäeva ette. Keiser Karl V nõudis temalt oma veendumustest lahti ütlemist, kuid too keeldus sellest. Järgnevalt sattus ta ka riigivande alla, mis tähendas tema lindpriiks kuulutamist, kuid reformaatorit kaitses järgnevalt Saksi kuurvürst Friedrich III Tark. Järgnevad aastad olid Lutherile väga tegusad, mille jooksul ta reljeefsemal kujul välja õpetuse, mis sai hiljem tuntuks luterlusena. Samuti alustas ta Piibli tõlkimist saksa keelde. Tegemist polnud küll esimese tõlkega sellesse keelde, kuid see sai hiljem standardtekstiks, mille baasil hiljem Piibel ka eesti keelde tõlgiti.

Allikas: Riho Saard. Üldine kiriku ajalugu. Tallinn: Argo, 2005.

Pildi allikas: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/56/Martin-Luther-1526-1.jpg


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • kirik
  • kohus
  • matkamine
  • mõis
  • näitus
  • tulease