Skandinaavia mõjud

kaardile

1100 eKr

Skandinaavia pronksikultuur mõjutas tugevalt Läänemere idaranniku elanikke. Pronksesemete valmistamise oskused, eeskujud ja toormaterjal jõudsid siia Skandinaaviast. Tihedat läbikäimist skandinaavlastega tõestavad keelelaenud, mis tol ajal germaani keeltest läänemeresoome keelde tulid.

Mõistagi on suur osa laene seotud uute elualadega: maaharimisega (kaer, rukis, humal, ader, vannas, põld, muld, niitma, rõuk, agan, sõel, taigen, leib), karjakasvatusega (lammas, laut, kana, juust), aga ka meresõiduga (looded, loe, rand, kallas, käil, aer, võrk, noot) ning muude igapäevaste eluvaldkondadega (raud, kuld, tina, rooste, mõõk, tupp, tuba, ahi, katel, rõngas, nõel, hame, kuningas, vald, pant, laen, varas, püha, haldjas, arbuma, taig, rikas, armas, Rootsi).

Võimalik, et isegi juba kaua läänemeresoomlaste elus olnud looma, hülge nimetus muutus ja üle võeti vanagermaani keelest tuletatud hüljes. Kui see on õige, siis näitab see väga suurt mõju kohalikule elanikkonnale, sest välja vahetati kindlasti juba kaua aega olemas olnud omakeelne sõna.
On oletatud, et laensõnade kõrval muutus ka läänemeresoome keelte hääldamine, mis võis tuleneda aktsendiga rääkivate skandinaavlaste matkimisest.
Võimalik, et Läänemere idakaldal elas skandinaavlasi ja et osa elanikkonnast oligi kakskeelne. Ilmselt tänu skandinaavlaste vähesusele ja sellele, et nad olid peamiselt mehed, säilitasid kohalikud siiski oma keele.

pildil: pronksist ehtenõel Saaremaalt Kaali kindlustatud asulast

Allikad: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002

http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/pronksiaeg/pildid/321a.html


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud