Maaviljelus ja karjakasvatus

kaardile

3001 eKr

Nöörkeraamika kultuuri ajast on leitud tõendeid odra, nisu ja kaera kasvatamisest ning lammaste, kitsede, sigade ja veiste pidamisest. Põldu hariti alet tehes. Kuna põlluharimine ja karjakasvatus olid siiski veel üsna algelised andis osa, ja võimalik, et isegi veel suurema osa toidust küttimine ja kalapüük.
Seoses põlluharimise ja karjakasvatusega muutusid elukoha valiku põhimõtted. Asula ei paiknenud enam tingimata veekogu ääres, vaid võis olla sellest ka kaugemal. Sageli elati looduslikult lagedamatel kohtadel, nagu Põhja-Eesti loopealsed ja jõgede lamminiidud, millel oli lihtsam põldu harida ja karja pidada. Nöörkeraamika asulakohad on võrreldes kammkeraamika asulatega palju väiksemad ja õhema kultuurkihiga. Esialgu peeti seda tõendiks pidevast elukohavahetusest, kuid teine ja arvestades maaviljeluse ja karjakasvatuse loogikat tõenäolisem võimalus on, et nöörkeraamika kultuuri asulates elas vähem inimesi. Seega hakkasid välja kujunema üheperelised asulad — talud. Seda toetavad ka uurimused, mis näitasid, et nöörkeraamika aegsete asulate valdused olid 10—20 korda kammkeraamika aegsetest väiksemad.

pildil: oder

 

allikas: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002

pildiallikas: http://pilt.delfi.ee/picture/7946703/


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline