Küttimine, kalapüük ja korilus kammkeraamika kultuuride ajal

kaardile

4007 eKr

Püügimajandus saavutas kammkeraamika kultuurides seni kõrgeima arengutaseme. Hiljem maaviljeluse levides kadusid paljud teadmised metsiku looduse kohta ja ühes sellega senised jahi- ja kalapüügioskused.
Jahiloomade ring laienes. Kõige enam püüti põtru, ürgveiseid ehk tarvaid, kopraid ning metssigu, nende kõrval aga ka metshobuseid, hirvi, kitsi, jäneseid, karusid, rebaseid, hunte, nugiseid. Leitud on ka metskassi ja sookilpkonna luid. Peamiseks jahirelvaks sai vibu.
Mere ääres püüti lisaks hall- ja viigerhülgele tol ajal Läänemeres toitumas käinud grööni hülgeid ning ka pringlit, kes Läänemere ainsa vaalalisena oli eriti rikkalik saak. Nii merest kui ka sisevetelt püüti palju erinevaid liike kalu. Koriluse hulka kuulus lisaks taimede, juurikate, marjade, seente ja pähklite kogumisele ka linnumunade ning jõe- ja rannakarpide korjamine.
Eesti vanim koduloom koer oli kammkeraamika kultuuride ajal juba laialt levinud. Koer oli abiks jahipidamisel ning teda rakendati lohistusveoki või kelgu ette. Toidupuuduse korral on mõnel pool koeraliha ilmselt ka söödud.

pildil: pringel

 

allikad: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002;
L. Jaanits, S. Laul, V. Lõugas, E. Tõnisson. Eesti esiajalugu. Eesti Raamat: Tallinn 1982

pildiallikas: http://paber.ekspress.ee/fotodb/EEA363BDAF2BA717C2256F8800420158?open&json=1


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline