Kammkeraamika kultuuride matused

kaardile

4002 eKr

Erinevalt varasemast ajast on kammkeraamika kultuuride ajast teada matmispaiku ka Eestist. Mitu matust on leitud asulakohtadelt ning lausa eluhoonete põrandatest. Näiteks oli inimene maetud mõlema Riigiküla I asulakoha eluhoonesse. Kõige rohkem matuseid on leitud Tamula asulakohast, kus avastati kahe kuni nelja kaupa maetult kahekümne viie inimese hauad. Asulatesse matmine oli kiviajal levinud mujalgi Ida- ja Põhja-Euroopas. Samuti oli see komme olemas näiteks laplastel ja hantidel. Olles surnu matnud maja põrandasse, jäeti see maja maha ning lasti laguneda. Ka Riigikülas pärinevad matused hoone kasutamise lõppjärgust. Lääne-Eestist on leitud ka elupaikadest eemal asetsevaid haudu
Inimesed maeti enamasti selili väljasirutatult. Mõnikord raputati hauda ookermulda, haua põhja võidi asetada kasetohtu ja oksi. Peaalune jäeti kas kõrgemaks või pandi sinna puuront. Hauda pandi kaasa loomahammastest ning merevaigust ripatseid, mis olid enamasti kinnitatud riiete külge. Mõnikord olid ripatsid voolitud loomakujulisteks, nt. kobras, karu. Esineb ka inimest kujutavaid ripatseid. Hauapanusteks olid ka igapäevased tööriistad, kõõvitsad, noad, talvad ning ka jahitarbed, harpuunid, nooled.
Matmiskombestikus võis oluline osa olla tulel, sest mitmel pool on leitud väikseid ajutisi tuleasemeid, mis asuvad otse haua peal. Haudadest on leitud loomaluid, mis viitab liha kaasapanemisele hauda. Tamulast leiti lapse haud, kelle mõlemasse kätte oli pandud sookure tiib. Inimese silmade peale võidi panna merevaigutükid, nagu leiti Lätis Zvejnieki kalmistult. Seal oli surnu nägu enne ka saviga kaetud.
Asulatest on leitud siiski elanike koguhulgaga võrreldes vähe haudu. See viitab sellele, et enamik inimesi maeti kuidagi teisiti ja ilmselt nii, et neist jälgi järele ei jäänud. Tänapäeva loodurahvad on oma surnuid jätnud lihtsalt metsa alla või pannud puu otsa. Selline matmisviis võis levinud olla ka kiviajal. Asulatesse maeti ilmselt ainult mingis erilises staatuses olnud inimesi ja osaks võis see saada nii meestele, naistele kui lastele.

pildil: Luust koprakujuke Võrtsjärve äärest Valma asulakohalt

 

allikas: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002

pildiallikas: http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/neoliitikum/pildid/231d.html


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline