Asulate ja püügiala suurus

kaardile

7000 eKr

Metsane Eesti ala ei võimaldanud küttimisest ja korilusest elatuvatel inimestel suurte gruppidena koos elada, sest loomastik ja taimestik ei oleks suutnud väikesel alal paljusid inimesi ära toita. Seetõttu elasid inimesed mõneteistkümne kuni mõnekümne inimese suurustes gruppides, kellel oli piisavalt suur püügiala, et loomastikku mitte kahjustada.

Sellel püügialal liikus kogukond vastavalt loomade ja taimede parimale jahi- ja korjeaegadele ringi. Asulakohti kasutati niisiis hooajaliselt. Hiljem, keskmise kiviaja lõpu poole muutusid püügialad väiksemaks ja püügimajandus mitmekesisemaks. See võimaldas hakata elama ühes paigas aasta ringi, kust ainult osa kogukonnast aeg-ajalt püügiretkedel ära käis.

Kogukonnas oli tööjaotus, mille järgi suure tõenäosusega mehed käisid jahil ja naised korjasid marju ja taimi ning tegelesid majapidamistöödega. Kala võisid püüda nii mehed kui naised ning ette võis tulla ühiseid kalapüügiretki ja seda isegi koos naaberkogukondadega. Kuigi andmeid selle kohta on väga vähe, oli kogukond ilmselt sotsiaalselt organiseeritud soo, vanuse isikliku võimekuse jms. järgi ning kehtis mingisugune tavaõigus. Viimane keelas ilmselt kogukonnasisesed abielud. Eksogaamilised abielud — naise võtmine naaberkogukonnast — ühendasid kogukondi ja võimaldasid kultuurinähtustel säilida ja levida.

pildil: kobras — üks mesoliitikumi olulisemaid jahiloomi

 

Allikad: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002

pildiallikas: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/euroopa_kobras_evelin.htm


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • nool