Ranniku ja saarte asustamine

kaardile

7000 eKr

Esimene teadaolev asulakoht rannikul on pärit umbes aastast 7000 e.Kr. ning see asus Pärnu jõe muinassuudme lähedal. Sindi-Lodja II asulakohal tegeleti lisaks kalapüügile ja jahile juba ka hülgeküttimisega. Hüljes kui väärtuslik saakloom oligi ilmselt peamiseks asustuse mere äärde laienemise põhjuseks.

Hülgekütid avastasid oma retkedel ka Eesti ranniku lähedased saared, mis olid tol ajal kõrge veetaseme tõttu palju väiksemad kui praegu ning asusid ka rannikust kaugemal. Asustusjälgi on leitud Saaremaa, Hiiumaa ja Ruhnu sellal veest väljas olnud aladelt.

Hiiumaast oli vee alt väljas näiteks ainult Kõpu poolsaar, Ruhnu saarest kitsas hoburauakujuline maariba ning Saaremaast saare kesk- ja põhjaosa. Esialgu elati saartel vaid ajutiselt, ilmselt kevadtalvel hallhülge ja viigri jahihooajal. Saartel käisid tõenäoliselt Lääne-Eesti rannikul elavad inimesed. Pole siiski võimatu, et juba keskmisel kiviajal elati Saaremaal juba aastaringselt. Sealt võidi käia retkedel Hiiumaale ja Ruhnu.

pildil: viigerhüljes

 

Allikas: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002

pildiallikas: Vikipeedia


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • nool