Jääaja maksimum

kaardile

22000 eKr

Eestit katnud jääkilp võis külmenemise kõrghetkel olla kuni pooleteise kilomeetri paksune. Külmaharja järel hakkas mandrijää sulama ja taanduma. Jää ei sulanud aga pidevalt ja ühtlaselt vaid etappidena ja aeg-ajalt uuesti laienedes. Kui jääserv paigal seisis, tekkisid selle ette sulamisvetest maha jäänud mineraalsest materjalist pinnavormid, mis on alles tänaseni. Nii Haanja, Otepää, Sakala kui Pandivere kõrgustikud märgivad jääliustiku serva erinevatel ajaetappidel.

pildil: tänapäeva mandriliustik Antarktikas

 

Allikas: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002

pildiallikas: Vikipeedia


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • nool